Täna tuli Tartus kohtuniku juures arutusele kirjastusühisuse «Looduse» juhatuse esimehe Hans Männiku süüdistus kriminaalseadustiku par. 271 järgi, mis räägib kõlvatute kirjatööde müügist ja levitamisest ning selle järgi on ette nähtud kõrgemaks karistusmääraks 1 aasta vangimaja.
Postimees 1935. aastal: «Looduse» direktor nilbuste pärast süüpingil
Süüdistuse oli politsei tõstnud H. Männiku vastu siseministeeriumi poolt konfiskeeritud «Suletud ümbriku» müügile laskmise pärast. Kohtunik otsustas Hans Männiku õigeks mõista, kuid «Suletud ümbriku» konfiskeerituks jätta.
Esimesena kuulati üle mag. Paul Hamburg, kes seletas, et «Suletud ümbriku» tegelikuks koostajaks ja trükki toimetajaks olnud tema. Raamat koostatud romaanivõistlustest osavõtnud kirjatööde katkenditest. Katkendid trükitud autori kirjutatud vigadega ja üks katkend isegi plagieeritud teose katkendiga kõrvuti. /…/
Eksperdile Fr.Tuglasele esitati küsimus: «Kas peate katkendit «Veri» kõlvatusisuliseks?» Ekspert arvab, et moraali seisukohalt ei saa seda lugeda otse kõlvatuks. See katkend pannud teda isiklikult muigama, sest selles noor kogenematu inimene, pealegi väheste võimetega, on püüdnud pateetiliste, kuid tühiste väljendustega mõju saavutada. Komissari küsimuse peale seletab ekspert, et noortele inimestele see teos lugeda ei oleks kõlvanud, kuid täiskasvanutele see halba mõju ei võivat avaldada. Edasi seletab ekspert, et varemalt on mujal ka selliseid kirjeldusi ilmunud. Isegi piiblis olevat võrreldavaid kohti. Näiteks Saalomoni ülemlaulus lugu alasti naisest.
Teine asjatundja, kirjanik Hugo Raudsepp lugenud alles eelmisel õhtul katkendi «Veri» läbi ja tema üldmulje on, et seda ei võivat lugeda kõlvatuks kirjanduseks. Kuid et autori võimed olid nõrgad, siis tulnud pingutus õõnsana välja ja tekitavat muiget. Tema, kui võistluse shürii liige, on lugenud omal ajal kogu «Veri» läbi, see käsitavat erootilisi küsimusi.
6.03.1935