Uwe Gnadenteich

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Järjest sagedamini leian end küsimas: mitut laipa vaja on, et see või teine asi korda tehtaks? Täpsemalt, et riigi- või omavalitsusasutused teeksid ära selle töö, milleks nad on kutsutud ja seatud.

Mõne asja puhul on vastus lihtne. Selleks et Tallinnas Telliskivi ja Rohu tänavate ristmikul liikluskorraldus ohutumaks muutuks, pidi kahe aasta jooksul viis autot vastu majaseina sõitma. Järgmisel päeval pärast viiendat õnnetust olid töömehed kohal ja tegid ristmiku ohutuks. Enne seda rääkisid liiklust korraldavad ametnikud, et ongi hea, kui ristmik on ohtlikuvõitu. Siis olevat kõik autojuhid seal tähelepanelikumad ja õnnetusi juhtuvat isegi vähem kui muudes kohtades.

Samasugust juttu räägiti varem ka Kopli-Erika-Ristiku tänava ristmiku kohta. See ristmik tehti õnneks Kopli trammiliini rekonstrueerimise käigus korda ja sinna pandi ka foorid. Muidu oleks sealgi võinud arvet pidada, kui mitmenda raske liiklusõnnetuse järel ristmik lõpuks ohutuks muudetakse.

Tallinna kesklinnas on praegugi üks koht, mille liikluskorraldust hakatakse ilmselt muutma siis, kui keegi seal autorataste all hukkub. See on Estonia puiesteel Eesti Panga nurga juures, Kentmanni tänava alguses. Seal peab mööda Estonia puiesteed Vabaduse väljaku poolt tuleva auto juht Kentmanni tänavale sõites tegema parempöörde (kuigi paljud juhid seda ilmselt pöördena ei taju) ja järelikult liiklusseadust järgides teed ületavale jalakäijale teed andma.

Kui mõne aja eest ühelt Tallinna transpordiametnikult küsisin, miks sinna vöötrada ei tehta, oli vastus, et jalakäijate ülekäik selle koha peal võiks põhjustada tipptunni ajal  autode seisaku, mis ulatub Pärnu maanteeni, ja iga hinna eest edasi pressivad autojuhid võivad Pärnu maantee – Estonia puiestee ristmiku kinni sõita. Eks ole näha, kui mitut laipa on vaja, et see koht jalakäija jaoks turvaliseks muudetaks.

Aga ei maksa arvata, et ainult Tallinna ametnikud inimeste eludega mängivad. Mitu inimest pidi raudteeõnnetustes hukkuma, et Eesti Raudteel tuleks pähe oma lihtsuses geniaalne idee varustada kõik raudteeülesõidud tõkkepuudega? Eelmisel aastal sai raudteeõnnetustes surma 13 inimest.

Äsja hukkus Veerenni raudteeülekäigu lähedal inimene. Kui mitu inimest peab veel oma lõpu leidma, enne kui raudteelastele jõuab kohale, et rongid liiguvad tänapäeval väga vaikselt? Ja sõidavad ka linnas väga kiiresti. Nii et raudteeülekäigule lähenevat rongi ei pruugi märgata ka täiesti kaine inimene, kellel pole kõrvaklappe peas.

N Liidu aegadel plärises iga ülekäigu juures rongi lähenemisest märku andev signaalkell, mida sageli täiendasid veel vilkuvad tuled. Sellised kellad ei tohiks ka tänapäeval väga palju maksta. Igal juhul maksavad nad vähem kui inimelu.