Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/09/3752149t1h7abf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7380289t1hf59a.jpg)
Nimetades lapsetoetuste suurendamist lapse ostmiseks, töö- ja pereelu paindlikumaks muutmist tühjaks nikerdamiseks või teenuste arendamist ja väärtushinnangute kujundamist roosaks uduks, ei aita see meid lasterikkama Eesti poole, kirjutab sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL).
Nagu mainitud, on poliitika mõju demograafilistele protsessidele aeglane. Statistikaameti viimased andmed näitavad, et summaarne sündimuskordaja on jäänud 1,5–1,6 piiresse, mis annab kinnitust, et soovitud laste arv ei ole vähenenud.
Riigi roll on leida parim kombinatsioon majanduslikest hoobadest, pere turvatunnet toetavatest meetmetest ja ühiskonna positiivsetest väärtushinnangutest. Kuniks nimetame lapsetoetuste suurendamist lapse ostmiseks, töö- ja pereelu paindlikumaks muutmist tühjaks nikerdamiseks või teenuste arendamist ja väärtushinnangute kujundamist roosaks uduks, ei suuda me olla tõhusad tingimuste loomisel, et meie pered võiksid olla õnnelikud ja lasterikkad.