Soome lipp.

FOTO: Newspix24/SIPA/Scanpix

Kokkuhoid ei kaalu üles tekitatavat kahju Eesti-Soome sidemetele, kirjutab Tallinna Ülikooli soome keele dotsent ja Turu Ülikooli soome keele professor.

Tellijale
  • Võrreldes struktuurireformieelse ajaga on õppeõudude arv drastiliselt vähenenud: kui enne struktuurireformi töötas erialal kolm lektorit, üks välislektor ja üks dotsent, on praeguseks alles üks lektor, üks välislektor, veerandkohaga dotsent ja lepingu alusel töötav õppejõud, kes kõik on doktorikraadiga. Eriala perspektiivikad doktorandid on ametikohtade vähendamise tulemusena ülikoolist lahkunud, sest ei näe endale kohta akadeemilises maailmas.
  • Kahtlemata on kiiduväärt ülikooli kava hakata otsima kevadel soome keele ja kultuuri õpetamise olukorrale lahendusi kõiki huvigruppe haaravate laiapõhjaliste arutelude käigus. Veelgi kiiduväärsem olnuks siiski arutada kavandatavad otsused kõigepealt läbi eriala õppejõududega.
  • Soome keele ja kultuuri eriala õpetamisega seonduv on käivitanud diskussiooni kõrghariduse rahastamisest ja tõstnud tähelepanu keskmesse selle tegelikud probleemid. Soome keele ja kultuuri erialale vastuvõtust loobumine neid probleeme ei lahenda, näiline kokkuhoid ei kaalu üles kahju kahe maa kultuurile ja suhetele. Vastuvõtt soome keele ja kultuuri erialale tuleb välja kuulutada igal aastal. Kui siis selgub, et huvilisi tõepoolest napib, võib jätta vähese huviga aastatel õpperühma avamata.