/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660669t1h59a5.jpg)
Jüri Ratas on pidanud oma peaministriks olemise ajal rinda pistma mitme skandaaliga, mis on seotud tema valitsuse ministri või lihtsalt erakonnakaaslasega. Kaks keskerakondlasest ministrit on pidanud ka ametist tagasi astuma.
Lapsehoidja Jüri Ratas: ülevaade poliitikutest, kes on saanud peaministrilt mõne skandaali tõttu noomida (13)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaade suurematest skandaalidest:
Martin Repinski
Sama päeva õhtul, mil president Kersti Kaljulaid nimetas Jüri Ratase juhitava valitsuse ametisse, süüdistas Eesti Ekspress (22.11.2016) oma loos värsket maaeluministrit ja keskerakondlast Martin Repinskit valetamises oma Ida-Virumaal tegutseva kitsefarmi kohta. Ajaleht kirjutas, et Repinski müüb Hollandist toodud kitsejuustu oma farmi toodangu pähe ja tootmisprotsess tema farmis ei vasta nõuetele ja ta on jätnud inimestele palga maksmata.
Repinski lükkas kõik süüdistused kohe tagasi ja kinnitas, et ta ei ole kedagi petnud ning kogu tema tegevus vastab seadustele. Ratas ütles 24. novembril valitsuse pressikonverentsil, et talle ei meeldi maaeluminister Martin Repinski kitsekasvatuse teemal üles kerkinud kahtlustused ning minister peab kõik kahtlustused kiiresti ja selgelt ümber lükkama, kui need tõele ei vasta.
«Ma olen Martin Repinskiga vestelnud nii täna kui ka eile kui ka üleeile õhtul. Minu sõnum on olnud talle üks, et need väga tõsised kahtlustused või väärteod, mis ta on teinud, tuleb ümber lükata, kui need ei vasta tõele. Neid tuleb ümber lükata nii kaua, kuni on selge, et ta tegevus on olnud õige,» kommenteeris Ratas
Hiljem jõudis avalikkuse ette veel, et maaeluminister Martin Repinski on saanud Ida-Viru maakohtult alaealisena kelmuse katse eest tingimisi vanglakaristuse on korduvalt karistatud ka väärteokorras liiklusrikkumiste eest.
Repinski lükkas lõpuni kõik Eesti Ekspressi süüdistused tagasi, kuid astus siiski 6. detsembril ametist tagasi. Poliitik põhjendas oma tagasiastumist sooviga tuua Jüri Ratase värskelt ametisse astunud valitsus tule alt välja.
/nginx/o/2016/12/05/6146769t1hdc50.jpg)
Mihhail Stalnuhhin
Paar päeva pärast Repinski kitseskandaali puhkemist teatas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (KE), et ta pole nõus ERRi ajakirjanikega enne suhtlema, kuni tema käest on vabandust palutud.
«Te kindlasti teate, et pärast seda, kui mind ei lastud debattidele, mina ei suhtle ERRiga, ei raadio ega televisiooniga ja nii see jääb,» ütles Stalnuhhin «Aktuaalsele kaamerale», kes soovis küsida nn katuserahade jagamise kohta tuleva aasta eelarves.
Ratas ütles paar päeva hiljem, et ta tuletas Stalnuhhinile meelde, et amet kohustab teda edastama avalikkusele informatsiooni ja seda saab teha vaid läbi ajakirjanduse. «Kui ta siiani seda teinud ei ole, siis helistan talle uuesti, kuulan ja lohutan teda. Nali naljaks – ta peab aru saama, et ta peab seda tegema.»
Küsimusele, kas Ratas on valmis Stalnuhhini lahti laskma, kui ta veelkord keeldub suhtlemast, vastas ta: «Ma ei usu, et ta enam keeldub. Ma usun, et ta saab selgelt aru, et see käib tema töökohustuste hulka.»
/nginx/o/2018/03/05/7660605t1hcbb0.jpg)
Mailis Reps
Haridusminister Mailis Reps sattus eelmise aasta alguses skandaali, kui kinnitas Postimehele, et pole Kremli-meelse portaali Sputnik ajakirjanikule holokausti ja küüditamise teemal intervjuud andnud, aga Sputnik avaldas sama päeva pärastlõunal video, mis tõestab vastupidist.
Reps tunnistas hiljem, et ta eksis Sputnikule intervjuu andmisest rääkides, kuid tema kinnitusel polnud tegemist teadliku valetamisega.
Peaminister Jüri Ratas tunnustas, et Mailis Reps on vabandas oma ütluste pärast. «Vabariigi valitsusel ei ole kindlasti suhtumine Sputnikusse kuidagi muutnud. Me ei anna neile intervjuusid, see on kindel,» ütles Ratas.
Küsimusele, kuidas aktsepteerida oma meeskonnas ministri valetamist, vastas Ratas, et luiskamine ei ole kuidagi vabandatav. «Minister ütles, et sel päeval andis ta palju intervjuusid. Kas ja kui palju ta suutis neile end pühendada, see on iseküsimus. Aga Mailis on kahetsenud oma ütlusi ja võtab sellest õppust. See on oluline,» ütles Ratas.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/20/6360105t1h25d0.png)
Oudekki Loone ja Olga Ivanova
Eelmise aasta 9. mail pronkssõduri juurde lilli viinud Oudekki Loone pälvis tähelepanu «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuuga, kus ta muu hulgas ütles, et kui liitlased ei oleks Teises maailmasõjas võitnud, siis ei oleks meil täna Eesti riiki.
Samuti ütles ta, et kuigi Eesti vabadusega läks pärast Teist maailmasõda veel aega, on ka see, et «pommid ei kukkunud kaela», Eestis päris oluline. Loone pidi pärast sõnavõttu korduvalt selgitama, mida ta oma sõnadega mõtles.
Pronkssõduri juurde lilli viies püüdis tähelepanu ka Olga Ivanova, kes andis intervjuu Vene propagandakanalile Sputnik
Ratas ütles 11. mail valitsuse pressikonverentsil küsimustele vastates, et 9. mai 1945 oli ränga okupatsiooni jätk veel raskemal kujul.
Loone ajalooalased väljaütlemised ei ole tema sõnul aktsepteeritavad ja seda arutati eile ka erakonna juhatuses. «Tegemist on täiskasvanud inimese ja poliitikuga ja ta saab aru oma valeütlustest,» ütles Ratas. Peaminister taunis ka Ivanova käitumist: «Ma loodan, et erakonna liikmed saavad aru, et me ei anna intervjuusid sellisele väljaandele, mis ei teeni Eesti riigi huve.»
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6654355t1h19e4.jpg)
Mihhail Korb
Eelmise aasta 24. mail ilmus Lääne Elus artikkel sellest, kuidas endine riigihalduse minister Mihhail Korb kohtus eelmisel päeval Haapsalus veteranidega. Küsimusterahe alla sattunud minister ütles veteranidele, et ta ei toeta Eesti NATO liikmeks olemist, soomlaste riigikaitsepoliitika meeldib talle rohkem. Aga oma armee ülalpidamine oleks Korbi sõnul palju kallim.
Korb saatis samal päeval kui artikkel ilmus välja avalduse, kus ütles, et toetab Eesti liikmesust NATOs igati. Keskerakonna avalike suhete juhi Andre Hanimägi sõnul olevat Korb oma esialgse mõtte lihtsalt halvasti sõnastanud.
Peaminister Jüri Ratas võttis Korbi skandaali teemal sõna esialgu Facebookis: «Mihhail Korbi NATO-teemaline sõnavõtt oli ebaõnnestunud ja kahetsusväärne. Valitsuse seisukoht julgeolekupoliitikas on üksmeelne ja pole muutunud. Sama on kinnitanud minister Korb, kes oma ebaõnnestunud sõnavõtu pärast ka vabandas.»
Pärast sõnavõttu sotsiaalmeedias ütles Ratas Postimehele, et ta kohtub juba samal õhtul minister Korbiga, et temalt tema väljaöeldu kohta aru pärida. «Ma tahan kuulda tema käest isiklikult, mis ta arvab NATOst ja Eesti kaitsmisest,» rõhutas Ratas.
Samal õhtul esitas Korb Ratasele tagasiastumisavalduse, mille valitsusjuht otsustas rahuldada. «Vabandan oma sõnavõtu pärast, seda segadust ei oleks tohtinud tekkida ja ma mõistan oma vea raskust. Seetõttu astun tagasi,» ütles Korb Stenbocki maja juures ajakirjanikele. Korb lausus, et otsustas tagasi astuda eelkõige seetõttu, et hoida koalitsiooni koos.
Jüri Ratase hinnangul oli olukord, kus juba teine Keskerakondlasest minister peab tagasi astuma kahtlemata halb, kuid toonitas, et kõik valitsuseliikmed peavad mõistma, et nende sõnadel on väga suur kaal.
Arvo Sarapuu
Vaid päev pärast Mihhail Korbi tagasiastumist riigihalduse ministri kohalt pidas kaitsepolitsei Tallinna prügiäri kriminaalasja raames kinni Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuu, kes sai kahtlustuse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.
Samal ajal Brüsselis toimuval NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel viibiv Ratas ütles Postimehele, et ta oli Sarapuud puudutavast kriminaalasjast teadlik vaid nii palju, kui ta selle kohta meediast lugenud oli. «Olen temaga ka isiklikult kohtunud, küsinud, kas need kuuldused vastavad tõele, ta on neid eitanud,» ütles Ratas.
«Tänane päev aga näitab seda, et neil kuuldustel on suure tõenäosusega väga tugev alus olemas,» lisas peaminister, kes kinnitas, et 1. märtsil alustatud kriminaalasjaga ta enne tänast kursis ei olnud.
Ratas sõnas veel, et Sarapuu ei saa kindlasti abilinnapeana jätkata. «See tähendab ka seda, et Tallinn peab tegema kõik jõupingutused, et tagada linnaelanikele operatiivne korrapärane prügivedu. Ja see tähendab ka seda, et Tallinn peab tegema igakülgset koostööd uurimisasutustega, et selle skandaali osas võimalikult kiiresti lahendus leida,» rääkis ta.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu astus järgmisel päeval oma ametikohalt tagasi ja teatas, et ta lahkub poliitikast jäädavalt.
/nginx/o/2017/05/26/6712125t1h655b.jpg)
Kold Õde ehk Yana Toom, Oudekki Loone ja Olga Ivanova
Postimees kirjutas eelmise aasta 15. juunil, et Keskerakonnast on mitteametlikes vestlustes õhku visatud kahtlus, et Ivanova võib ette valmistada oma nimekirjaga kohalikele valimistele minekut. Ivanova ise ütles Postimehele, et jutud sellest, et tekib mingisugune teine nimekiri, käivad juba ammusest ajast ja selles pole midagi imelikku. Küsimusele, kas nendel juttudel on alust, vastas Ivanova, et ei oska seda praegu öelda ega soovi sel teemal ka midagi lisada.
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas rõhutas 20. juunil erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et iga keskerakondlane peab toetama erakonna kohalike valimiste kampaaniat, ning kutsus lõpetama jutud ja võimalikud tegevused erinevate nimekirjade loomiseks.
Kaks nädalat hiljem korraldasid kolm õde ehk Toom, Loone ja Ivanova pressikonverentsi. «Eile õhtul läksime laiali teadmisega, et läheme oma nimekirjaga valimistele. Veetes öö targa inimese ehk iseenda seltsis, langetasin ma hommikuks vastupidise otsuse. Vabandan oma õdede ees, kellel oli vähe aega selle otsusega kohaneda,» teatas Toom.
Pärast Toomi avaldust ütles Ratas, et ta tunnustab siiralt Yana Toomi otsust toetada Eesti Keskerakonna valimisnimekirja.
/nginx/o/2017/07/07/6867995t1h1d2f.jpg)
Olga Ivanova
Eelmise aasta 11. septembril otsustas Keskerakonna juhatus erakonnast välja arvata Tallinnas erakonna vastu kandideerivad 32 inimest, nende seas Olga Ivanova.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles toona pressiteate vahendusel, et valimisliitudes kandideerijad on end juba ise sisuliselt erakonna nimekirjast välja arvanud ning erakonna juhatusel tuli otsus vaid vormistada. «Loodetavasti arvestab Olga Ivanova ka edaspidi, et ta on valitud riigikogusse Keskerakonna saadikuna ning austab oma valijaid ja erakonna programmi,» ütles Ratas. «On kahetsusväärne, et meil tuleb inimesi välja arvata, kuid see on vajalik ja õiglane, et usaldust erakonna vastu hoida,» lisas ta.
Valvo Semilarski ja Artjom Suvorovi
Kaitsepolitsei pidas eelmise aasta 18. oktoobri hommikul kinni Reformierakonda kuuluva Tartu abilinnapea Valvo Semilarski ja keskerakondlasest abilinnapea Artjom Suvorovi, keda kahtlustatakse mitmes korruptsioonikuriteos.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas saatis parteikaaslastele samal õhtul kirja, milles lubab, et erakond mõistab korruptsiooni hukka nii sõnades kui tegudes, nii praegu kui tulevikus.
«Selge on see, et kedagi ei tohi enne kohtuotsust süüdi mõista, kuid esitatud kahtlustused on piisavalt tõsised, et neile üheselt reageerida. Mõlemal mehel tuleb lahkuda abilinnapea kohalt ning anda selged vastused esitatud kahtlustustele ja küsimustele. Samamoodi ootan Tartu linnavalitsuselt igakülgset koostööd kaitsepolitsei ja prokuratuuriga,» ütles peaminister kirjas erakonnakaaslastele.
Ratase sõnul mõistab Keskerakond korruptsiooni hukka. «Kinnitan, et minu juhtimisel ei ole Keskerakonnas kohta korruptsioonile ega meile valijate tahtel antud võimu ühelgi viisil kuritarvitamisele. Selget ja läbipaistvat tegutsemist ootavad meilt õigustatult nii meie liikmed kui valijad üle kogu Eesti,» lisas Ratas.
/nginx/o/2017/10/20/7235093t1h8bb1.jpg)
Urmas Reinsalu
Selle aasta jaanuaris sai president Kersti Kaljulaid 104 allkirjaga avaliku kirja, milles mõistetakse hukka 2016. aastal näitlejanna kallal vägivallatsenud NO99 lavastaja Tiit Ojasoo kaasamist EV100 aastapäeva kontserdi loomisse. Reinsalu nimetas 104 inimese pöördumist presidendile kanakarja kambakaks ning avaldas kahetsust, et 2016. aasta Tiit Ojasoo skandaali kommenteerides naistevastase vägivalla hukka mõistis.
Peaminister Jüri Ratas pidas justiitsminister Urmas Reinsalu arvamusloo sõnakasutust sobimatuks. «Mõistan naistevastase vägivalla igal juhul nii füüsilisel kui vaimsel kujul hukka! Siin ei ole ega saa olla arutelule mingit kohta,» sõnas Ratas, kes sel teemal ka justiitsminister Urmas Reinsaluga vestles. «Ta selgitas mulle, et tema eesmärk oli öelda, et karistamisele peab järgnema ka andestus,» lisas peaminister.
«Mis puudutab justiitsministri tänast arvamuslugu, siis tema sõnakasutus on sobimatu. Soovitasin tal vabandada kõigi ees, keda tema ebaõnnestunud avaldus solvas,» ütles peaminister kokkuvõtteks.
/nginx/o/2018/01/24/7511377t1h74f4.jpg)
Vladimir Velman
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Velman ütles selle aasta veebruaris ajalehele Stolitsa, et ei oota juba ammu pädevatelt asutustelt või ametlikult volitatud poliitikutelt kainet pilku rahvusvahelisele olukorrale.
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et jääb eriarvamusele oma erakonnakaaslase Vladimir Velmaniga, kes teatas välisluureameti aastaraportit kommenteerides, et ei usalda Eesti riigiasutuste hinnangut rahvusvahelisele olukorrale.
«Ma usaldan Eesti välisluureametit. Loomulikult on see vale tee! Eesti riigi institutsioone tuleb usaldada,» ütles Ratas rahvusringhäälingu (ERR) saates Stuudios on peaminister vastuseks palvele kommenteerida Velmani seisukohta.
«Ma loen alati läbi (erakonnakaaslaste tekstid - BNS) ja püüan alati vestelda oma erakonnakaaslastega, kui nad on mingites kohtades läinud valele teele,» märkis Ratas.
/nginx/o/2016/08/29/5773463t1h975a.jpg)