Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Insener Jüri Joller: mida tuleks teha, et karme õnnetusi raudteel oleks vähem? (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rongiõnnetus Raasiku ülesõidul.
Rongiõnnetus Raasiku ülesõidul. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Turvalisuse arvelt säästmise hinnaks on sagedasemad õnnetused. Laupäeval toimunud rongiõnnetuses realiseerusid mitmed turvariskid – ülekäigukohal puudus tõkkepuu, piirdeaiad, inimesi hoiatav foor, helisignaal ja korralik valgustus, kirjutab insener ja Energiatehnika OÜ juhataja Jüri Joller. 

Üleeile hukkus Tallinnas Veerenni ülekäigukohas rongirataste all 29-aastane naine. 20. veebruaril põrkas Keila lähedal veoauto rongiga kokku. Eelmise aasta 3. detsembril hukkus Sakus rongirataste all 16-aastane noormees, kes lamas rööbastel. Eelmise aasta 15. oktoobril hukkus Jõhvis vana naine, kes jäi ülekäigukohas veduri ette.

Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel toimus 2017. aastal 22 raudteeõnnetust, millest 10 olid mootorsõiduki ja rongi kokkupõrked ja 12 otsasõidud raudteel viibinud inimesele. Õnnetustes sai vigastada neli ja hukkus 13 inimest.

2016. aastal toimus 13 õnnetust, seitsme vigastatu ja ühe hukkunuga. Nii õnnetuste koguarv kui ka vigastatute ja hukkunute arv on kahetsusväärselt tõusnud. Amet märgib, et õnnetuste peamiseks põhjuseks on liiklejate hooletus ning liiklus- ja ohutusreegleid eirav käitumine.

Joonis 1. Eesti raudteel toimunud liiklusõnnetuste statistika 2016-2017.
Joonis 1. Eesti raudteel toimunud liiklusõnnetuste statistika 2016-2017. Foto: Jüri Joller

Varasem Statistikaameti info näitab raudteel toimunud liiklusõnnetuste pidevat langustrendi kuni 2013. aastani, mil meile saabusid uued reisirongid. Sealt edasi on taas tõusutrendis sõidukite kokkupõrked raudteeületuskohal ja rongide otsasõidud inimestele. Eriti murelikuks teeb raudteel toimunud liiklusõnnetuste ja neis hukkunute arvu järsk tõus 2017. aastal. Tekib küsimus, kas inimeste käitumine saab olla nii äkki muutunud või on sagenenud rongiõnnetustel ka muid põhjusi.

Ohutusmeetmed on puudulikud

Vaatasin Postimehe kodulehelt üleeilse õnnetuse fotosid ja videot, et näha millised ohutusmeetmed pidid ohvrit Veerenni ülekäigukohas lähenevast rongist hoiatama ja raudteele sattumist tõkestama. Näha on ainult kahte punase-valgetriibulist käsipuud, mille vahelt ei saa otse rongi ette joosta. Parempoolse käsipuu küljes oleva toru küljes umbes kahe meetri kõrgusel on viltune silt kirjaga «Ülekäik». Ümbruses on lumes näha mitmeid radu, kus inimesed on raudteed ületanud väljaspool ülekäigukohta. Piirdeaedu pole, mis piiraks raudtee vales kohas ületamist. Ülekäigukohal ei ole ka foori ega helisignaali, mis inimesi lähenevast rongist hoiataks, rääkimata tõkkepuust. Vaegnägijad, vaegkuuljad, hajameelsed inimesed ja mängivad lapsed on taolises ületuskohas pidevalt suures ohus.

Postimehe videolt oli näha, et rong on enne peatumist liikunud ülekäigukohalt edasi umbes kahe vaguni ehk 40 meetri võrra. Peatumisteekonna järgi võib oletada, et rong pidi lähenema üsna kiiresti või rööpad võisid olla libedad. Ei ole teada, millal rongijuht inimest märkas ja pidurdama hakkas. Seda peab selgitama uurimine.

Töö tellija, projekteerija ja ehitaja ei ole arvestanud ülekäigukoha ohutust

Eurorahade toel ehitati samas piirkonnas ümber hiiglaslik Järvevana ristmike kompleks, aga jalakäijate ohutus Veerenni raudteeületuskohal jäeti kaasaegsel tasemel lahendamata. Isegi hoiatuskella ega foori ei ole raatsitud sinna panna. Kuidas peaks raudteed ohutult ületama lapsed, puudega inimesed, näiteks pimedad ja kurdid? Hoiatuskell või foor ei oleks kuigi palju maksnud, aga oleks võinud eile päästa inimelu. Tahaks küsida, kes ometi projekteeris sellise ohtliku ülekäigukoha ja kelle otsus oli jätta igasugused tõhusamad ohutusmeetmed rakendamata.

Kuidas peaks raudteed ohutult ületama lapsed, puudega inimesed, näiteks pimedad ja kurdid? Hoiatuskell või foor ei oleks kuigi palju maksnud, aga oleks võinud eile päästa inimelu.

Seoses uute rongide tulekuga on raudteid palju korrastatud, et uued rongid saaks kiiremini sõita. Samas ei ole kuidagi suurendatud ülekäigukohtade ohutust. Kuni jalakäijate tõkkepuid pole ja rongiteed pole piirdeaiaga eraldatud, liigub rong sisuliselt avalikus ruumis ja kiirus ei tohiks linnas ületada 50 km/h nagu muudel sõidukitel linnatänaval liikudes.

Kas uute rongide pidurid vastavad nõuetele?

Olen oma töö tõttu paarkümmend aastat tegelnud trammide ja metroorongide veoajamitega, sealhulgas teinud trammide pidurdusarvutusi ja -katseid. Olen märganud, et uutel Elroni reisirongidel ole üldse rööpapidureid (vt pilti 1). Rongi olemasolevad ketaspidurisüsteemid tuginevad ratta ja rööpa hõõrdejõule, mis terase väikese hõõrdeteguri tõttu on umbes samasuur nagu autorattal kiilasjääl. 

Pilt 1. Rööpapidurite lisamine rongirataste vahele vähendaks rongide pidurdusmaad oluliselt.
Pilt 1. Rööpapidurite lisamine rongirataste vahele vähendaks rongide pidurdusmaad oluliselt. Foto: Vikipeedia

Rongi hädapidurdusel tekib rataste suurem libisemine ja hõõrdetegur väheneb järsult.  Elektromagnetilised rööpapidurid võimaldaks rongi peatumisteekonda lühendada mitu korda ja hoiaks ära suure osa õnnetustest. Rööpapiduri elektromagnet tõmbab piduri väga tugevasti vastu rööbast, mis lisab oluliselt pidurdusjõudu ja lühendab peatumisteekonda. Tekib küsimus, miks uutel rongidel rööpapidureid ei ole ja kes otsustas kärpida kulusid uute reisirongide turvalisuse arvelt.

Mis siis teha, et õnnetusi oleks vähem?

Uued ilusad ja kiired rongid on nõrkade pidurite tõttu kahjuks vähemalt sama ohtlikud kui vanad – hoidke end ja eriti lapsi nende eest! Turvamata raudteelõikudel, eelkõige asulates, kus õnnetuse risk on suurem, samuti reguleerimata ja tõkkepuuta ülekäigu- või ülesõidukohtades tuleks rongide kiirust piirata vähemalt niipalju, et enamus õnnetusi oleks tehniliselt võimalik vältida, see tähendab rongi pidurdusmaa ei ole liiga pikk.

Vajalik on ülekäigu- ja ülesõidukohtade turvameetmete korrastamine. Tuleb ehitada eralduspiirded, ülekäigukohad valgustada korralikult, varustada helisignaali, foori ja tõkkepuuga. Lisaks võiks olla süsteem, mis rakendab rongi pidurid automaatselt, kui raudtee pole vaba.

Uued ilusad ja kiired rongid on nõrkade pidurite tõttu kahjuks vähemalt sama ohtlikud kui vanad – hoidke end ja eriti lapsi nende eest!

Turvalisuse arvelt säästmise hinnaks on sagedasemad õnnetused. Laupäeval toimunud rongiõnnetuses realiseerusid mitmed turvariskid – ülekäigukohal puudus tõkkepuu, piirdeaiad, inimesi hoiatav foor, helisignaal ja korralik valgustus.

Raudtee, ülesõidu- ja ülekäigukohad tuleb paremini turvata. Vähemalt tiheasutuse alas peaks ülesõidukohtade tõkkepuud ulatuma ka üle kõnniteede, samuti peaks asulates raudtee olema aiaga piiratud, et vähendada õnnetusse sattumise riski. Uued rongid tuleks viivitamata varustada tõhusate rööpapiduritega. Soovitan Tehnilise Järelevalve Ametil  tõsiselt üle kontrollida reisirongide ja raudtee infrastruktuuri ohutusküsimused enne, kui meile saabuvad veelgi kiiremad rongid või juhtub mõni katastroofiline rongiõnnetus.

Tagasi üles