«Valimised on iga erakonna jaoks kahtlemata olulised, aga ma väga loodan, et järgmised 365 päeva ei möödu seetõttu poliitilise mudamaadluse ning ühiskonna lõhestamise tähe all,» ütles Jüri Ratas Keskerakonna volikogu istungil.

FOTO: Andre Hanimägi

Riigikogu valimisteni jääb aasta, valimiskampaania stardipauk kõlab seekord varakult. Ehkki aega oleks veel mitmeks vangerduseks, lähevad Eesti poliitika kaks kanget seekord lahingusse vahetatud asetusega: Keskerakond võimu- ja peaministriparteina, Reformierakond opositsioonijõuna. Kes võidab, saab suure tõenäosusega võimaluse moodustada järgmine valitsus.

Kantar Emori uuringutulemused näitasid jaanuaris-veebruaris Reformierakonna selget eduseisu, 34-protsendilist toetust Keskerakonna 21 protsendi vastu. Meenutagem, et aasta enne eelmisi riigikogu valimisi hoidis liidrikohta Keskerakond, edestades Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Reformierakonda. Vahed olid toona väiksemad (vastavalt 27, 26 ja 21 protsenti).

Laupäevaselt Keskerakonna volikogult õhkus tugevat valimiste hõngu ja võitlusvaimu. Peale valimisplatvormi kavatsetakse uuendada erakonna programmi ja tulla välja visioonidokumendiga. «Üheks järgmiste valimiste põhiteemaks on aga eakate heaolu ja väärika pensionipõlve tagamine,» ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Pensionäride hääl on kaalukas, riigikogu valimiste võitmine pole Tallinna allutamine Lasnamäe toel. Olukorras, kus Eesti majandus on viimase kuue aasta parimas seisus, võib oodata heldeid valimislubadusi. On enam kui kindel, et kõike seda saab saatma PR-prožektorite võimalikult ere valgusvihk.

Kuid valija ei peaks laskma end võimuerakonna ega teiste (opositsioonil on ju, nagu ikka, veel kergem lubada) pakutavast pimestada. Tuleb kriitiliselt küsida, millised on erakondade ideed, et majanduskasv püsiks stabiilsena, et meil oleks turvaline praegusaja maailma keerukas julgeolekupildis, et meil sünniks rohkem lapsi; samuti seda, kuidas rahastatakse teadust, innovatsiooni ja kultuuri. Kui riigil on rikkust, siis on ka, mida jagada.

Poliitilised lubajad lugegu tähelepanelikult Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili arvamusartiklit, milles autor tuletab meelde peaministri juhitavas riigi teadus- ja arendusnõukogus kokku lepitud teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahtu – 0,81 protsenti SKTst. Niisiis, enne kui hakata uusi poliitilisi visioonidokumente looma ja neid kõlavalt esitlema, tuleks peatada nende investeeringute vabalangus, milleta ei saa tulevikus olla tarka ja jõukat Eesti riiki.

Pensioniteema on kahtlemata tähtis, kuid lahendused peavad siingi olema süsteemsed ja jätkusuutlikud. Küsimus pole ju lihtsalt lisamakses, tuleb arvestada ka ümbritseva keskkonnaga. Töötava pensionäri motivatsiooni vähendamine maksustamise kaudu on enam kui küsitav ajal, mil keskmine eluiga pikeneb ja töötame järjest kauem. Kriitikud peavad samas silmas pidama, et avalikkus ootab ennekõike ühiskonda edasi viivat debatti. Sisukat argumentatsiooni, mitte pilkamist ja vaimukusi.