Eesti teaduse nutune külg: aparatuuri ja betooni meil on, kuid sente lugev valitsus ajab noorteadlased vägisi välismaale

Kristjan Vassil Foto: Erik Prozes / Postimees

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil analüüsib valitsuskabineti valikuid eelarvestrateegia arutelude eel ning seda, missugune on kokku kuivava rahastuse mõju riigi teadus- ja arendustegevusele.

Teaduse rahastamine riigieelarvest on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 9,5 miljonit eurot aastas. Kui 1996. aastal investeeris riik teadus- ja arendustegevustesse 18 miljonit eurot, siis 2016. aastal 101 miljonit eurot aastas, olles oma tipus 2013. aastal, mil teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringute maht ulatus 154 miljoni euroni.

Üldiselt liikusid TA investeeringud liikunud 2013. aastani kõrges korrelatsioonis (r=0,95) riigi jõukust mõõtva sisemajanduse koguproduktiga (SKT). Aastatel 2000-2005 oli tempo veidi algasem kui SKT kasv, kuid majanduskriisist väljudes ületati taas SKT kasvu.

Alates 2013. aastast on TA-kulutusi tabanud aga tugev stagnatsioon. Kui SKT on jätkanud lineaarset kasvu keskmise kiirusega veidi alla miljardi euro aastas, siis TA investeeringute senine kasv asendunud keskmiselt 20 miljoni euro suuruse vabalangusega aastas.