Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7074251t1hd235.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/25/7638085t1h0a30.jpg)
Ehkki nüüdisaegsed olümpiamängud on viimase aastasaja vältel teinud läbi suure muutumise, oleks nende isal Pierre de Coubertinil Pyeongchangi olümpia järel põhjust rõõmustada, kuna tema sõnastatud põhimõtted elavad veel, kirjutab Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid.
Kaks intensiivset Pyeongchangi taliolümpiamängude seltsis veedetud nädalat on veerenud ajalukku. Sportlasdelegatsioonid on laiali sõitnud, ametnikud koostavad aruandeid, meedia ajab taga viimaseid klikke ja ka kõige andunumad olümpiafännid hakkavad, kahetsustunne südames, selleks korraks oma tähelepanu koomale tõmbama. Käes on kokkuvõtete tegemise aeg.