Teise aastasaja Eesti. Ilmar Raag: eesti keeld ja tung

Eesti lipp. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Erinevad käsud ja keelud võivad anda oodatule vastupidise tulemuse, seepärast tuleb meil oma vabast valikust eluviisiga näidata oma lastele järgimisväärset eeskuju, leiab strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag.

• Alates kooseluseadusest oli ilmnenud, et Eesti riigiaparaat oli liberaalsem kui enamik Eesti ühiskonnast. Tekkinud polariseerumine tähendas aga ka üldisemat radikaliseerumist.
• Kas meie riigi idee on jõudnud oma elutsüklis vanadusnõtruse staadiumisse, kus seda tuleb keeldudega kaitsta teiste ideede konkurentsi eest? Sisuliselt ju sooviti peatada aeg pärast tormilisi arenguid, mis olid omamoodi paratamatud ja kontrollimatud.
• Aga täna ma ei karda. Kõigepealt seetõttu, et olen näinud isetekkelist tantsupidu Vabaduse väljakul. Teiseks seetõttu, et ma tunnistan muutumiste paratamatust. Lõpuks on ju tähtis vaid see, et inimestel Eestis oleks ka 100 aasta pärast võimalik armuda ja armastada. See on kõige ligitõmbavam asi üldse, mida ükski keeld ei reguleeri.