:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7648733t1h6026.jpg)
Õpetajate Lehes 2. märtsil:
Õpetajate Lehes 2. märtsil:
Algklasside erilehekülgedel heidame pilgu põletavatele küsimustele, millega klassiõpetajad silmitsi seisavad: kirjatehnika reform, loodusõpetuse e-tasemetööd ja uurimisõpe, kaasav haridus ja laste jõukohane õpetamine.
Miks erineb tavakoolides õppivate HEV-õpilaste osakaal omavalitsuste lõikes märkimisväärselt? Äkki elab ühes omavalitsuses riskilapsi mitu korda rohkem kui teises? Äkki HEV-õpilased siiski ei käi elukohajärgses tavakoolis või vajavad tuhanded HEV-õpilased alles avastamist?
Ehkki kaasav haridus kehtib kaheksandat aastat, pole koolides piisavalt spetsialiste, kes mõistaksid hariduslikke erivajadusi märgata ja nende mitmekesisusega toime tulla.
Tallinna ülikooli ideeaidas tutvustati Ameerikast alguse saanud koolimudelit «Liider minus endas». Kui Eestis räägitakse ainult ennast juhtivast õppijast, siis selles koolis räägitakse lisaks veel teisi juhtivast õppijast. Eeldatakse, et igast õpilasest saab liider, kui liidri omadusi vaid piisavalt harjutada. «Liider minus endas» koole on maailmas juba üle 3500. Kõige rohkem on neid Ameerika mõlemal mandril, Euroopas on oma 50 «Liider minus endas» kooliga juhtival kohal Holland.
SA Noored Kooli koolitusjuht Maria Kurisoo kirjutab, missuguseid metoodilisi võtteid kasutavad Noored Kooli õpetajad õppeprotsessi huvitavamaks muutmiseks. Nii näiteks antakse õpilastele võimalus ise valida, kas vastata suuliselt, kirjalikult või testi täites, õpiku abiga või ilma. Nende õpilased valmistavad ise tunde ette, õpivad uusi mõisteid keelemängude ja robotite abil jne.
Kaasavas hariduses on lahtisi otsi ja vastuseta küsimusi terve hulk. Miks siis ei peeta dialoogi sisulise töö tegijatega, vaid pannakse õpetajad fakti ette ja valikuvõimalust enam pole? Kas tõesti ei nähta, et iga hinna eest kaasates kannatab kõigi laste eakohane areng ning ka õpetajate jaoks tähendab see terviseriski, kirjutab lasteaiaõpetaja Irina Kalso. Tema arvates ei tasu kaasavat haridust rakendada enne neljandat klassi.
Lasteaiaõue ühetaolisteks mänguväljakuteks jagamine on suur ressursi raiskamine, seda enam, et nii suuri õuealasid kui meie lasteaedades pole üheski teises Euroopa riigis, leiab Rakvere kolledži alushariduse õppekava eelkoolipedagoogika lektor Lehte Tuuling. Alushariduse eriala kolmanda kursuse üliõpilaste kavandatud õpiõued pakuvad õues tegutsemiseks mitmekesiseid ja põnevaid võimalusi.
Kiviõli 1. keskkooli õpetaja Kadriliis Rämmann leiab, et seadusega on tarvis täpselt ja üheselt reguleerida, missugused on õpetaja õigused ja kohustused ning milliseid meetmeid tohib ta õpilasi korrale kutsudes või ohuolukorras kasutada.
Tallinna reaalkooli vilistlane ja lapsevanem Taavi Tamkivi kirjutab, et isegi kõige atraktiivsematel tehnoloogiaettevõtetel ja riigiasutustel on väga raske leida häid matemaatikuid, rääkimata nendest, kes oskavad oma matemaatikateadmisi hästi rakendada. Siit tekib tema sõnul fundamentaalne küsimus: «Kuidas tuleks koolis matemaatikat õpetada, et olukord paraneks?»
Kasvatusteadlane Maie Tuulik selgitab, et topeltandekas, ent mitte väga töökas inimene võib omandada samaväärsed oskused kui töökas inimene, ent ometi on ta saavutused aja jooksul mitu korda väiksemad. Meil on varjatud eelarvamus nende suhtes, kelle saavutuste taga on tõsine ja suur töö.