Eesti Pank.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Majanduse olukord on erakordselt hea. Millal me viimati sellist hinnangut lugesime? Just niisuguse ülipositiivse pealkirja pani oma eilsele ülevaatele Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, taustaks statistikaameti värske kinnitus, et mullu kasvas Eesti SKT tunamullusega võrreldes 4,9 protsenti.

Tõepoolest, mis võiks olla vaba riigi 100. sünnipäeval parem kingitus: Eesti majanduskasv ja ettevõtete eksport oli viimase kuue aasta kiireim. Kasv on suurem kui Lätis (4,5 protsenti) ja Leedus (kasv 3,8 protsenti). Meie majandus on väike ja avatud ning näitajaid tõukab tagant soodne keskkond, väliskonjunktuur. Hästi läheb Eesti peamistel partneritel, globaalne nõudlus püsib üldiselt kõrge. USAs on IT-buum, mõnes teises riigis lõhnab kinnisvarabuumi järele, üldiselt edeneb aga iga valdkond.

«Liiga ilus on, aiman õnnetust,» ütles alati skeptiline kapten Zeljonõi kunagises kultusmultikas «Kolmanda planeedi saladus». Vahest niisugusesse pessimismi langeda ei maksaks, kuid hoiatavaid hääli tasub kuulda võtta.

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni meelest peaks valitsus nüüd suutma tekitada eelarve ülejäägi. Heal ajal säästmine ei ole oluline mitte ainult riigile, vaid igale leibkonnale. Ettevõtja Priit Alamäe pelgab, et praegune pidu asendub kasvu taandudes kibeda pohmelusega – ettevõtete likviidsus kuivab kokku. Ettevõtjail tuleks mõelda, kuidas tootlikkust tõsta, sest selle osa kasvus on väike.

Korralikku majanduskasvu himustaks iga poliitiline jõud enda teeneks lugeda. Sümpaatne, et peaminister tunnustas siinkohal ettevõtjaid ja töötajaid.

Kuid erakondadele läheb siiski korda riigipiruka täidis. Eestis seisavad aasta pärast ees riigikogu valimised ning juba jagatakse taevamannat kasvava õhinaga ümber. Otsesõnu võime üsna kindlad olla, et viimase paari korraga võrreldes antakse heldeid ja toekaid valimislubadusi. Jutud pensioni järsust tõusust on selle jäämäe väike pinnale kerkinud nukk.

Selles, kas poliitikuil jagub eufoorias kainet mõistust mitte lõhki bluffida, võib kahelda. Küll aga peaks Eesti valijal olema kogemusest tulenevat tarkust mõista, et uskudes eurode kasvamist puu otsas, võib neile järele ronides valusasti alla prantsatada.

See tähendab, et lisaks lubadustele tuleb valimisplatvormidest nõudlikult otsida ridu, kus räägitakse neist ideedest ja võimalustest, mis aitavad meil stabiilset majanduskasvu säilitada. Et ei oleks nii, et täna on käsi kullas, homme aga mõni teine koht mullas. Viieprotsendist kasvutaset me pikas perspektiivis hoida ei suuda, iga poliitilist tahet maksulaekumine ei lapi.

Majanduses on kahtlemata hea aeg, aga hoidkem pea külmana ja säilitagem kriitiline meel, ükskõik, kas langetame otsuseid pere- või riigieelarve kontekstis.