Soome lipp

FOTO: Newspix24/SIPA/Newspix24/SIPA/Scanpix

Uudis, justkui oleks Tallinna Ülikool otsustanud sulgeda soome keele ja kultuuri eriala, ei vasta tõele, kirjutavad Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ning humanitaarteaduste instituudi direktor Tõnu Viik.

Tallinna Ülikool otsustas sellel sügisel mitte avada vastuvõttu soome keele ja kultuuri peaerialale. See ei tähenda eriala sulgemist ega keeleõppe lõpetamist. Me ei kahtle selles, et Tallinna Ülikoolis saab üliõpilaste hulgas populaarset soome keelt õppida ka tulevikus.

Me võtame lihtsalt aja maha, et erinevate osalistega arutada, kuidas peaks soome keele õpe olema Tallinna Ülikoolis korraldatud ning millisele sihtgrupile täpsemalt suunatud. 

Küsimus on selles, kas õpetada soome keelt pea- või kõrvaleriala raames, ning kui peaerialana, siis millistele õpiväljunditele peaksime keskenduma, et tagada kvaliteetne õpe ning lõpetanuile head võimalused tööturul.

Otsuseni vastuvõttu tänavu mitte avada viisid järgmised kaalutlused.

Esiteks: rahanappus

Meie soome keele õppejõud teevad väga head tööd ja õpetavad suure koormusega, aga neid on vähe: kaks lektorit, veerandkoormusega dotsent ja üks tunnitasuline õppejõud kogu eriala kohta. On ilmne, et nad on üle koormatud, et neist ei jätku kõrgel tasemel akadeemilise hariduse andmiseks. Soome keele eriala vajab selgelt lisainvesteeringut, et ametikohti juurde luua.

Samas ei ole enamik Eesti ülikoole eestikeelse kõrghariduse tarvis kolme aasta jooksul raha juurde saanud. Tallinna Ülikoolil on see aeg kõrgharidusreformi eripäradest tulenevalt lausa viis aastat, sellegi raha väärtust on aga langetanud inflatsioon ja elukalliduse tõus. Kui siia lisada tõsiasi, et ülikoolidel endil ei ole lubatud lisa teenida, on ressursside leidmine ametikohtade loomiseks väga raske. Pigem vastupidi: me oleme sunnitud õppejõudude arvu vähendama, tehes siiski kõik endast oleneva, et säilitada erialasid, mida Eesti vajab – soome keelt ja kultuuri nende hulgas.

Teiseks: teaduslik kompetents

Iga ülikoolis õpetatava eriala aluseks peab olema teadus- ja arendustegevus. Ka bakalaureuse tasemel ei ole võimalik ilma seda toetava teadustegevuseta kvaliteetset õpet läbi viia. Meie soome keele ja kultuuri eriala teadustöö on kahjuks üsna napp. Seis oli alles hiljuti parem – enne kui meie soome keele dotsent siirdus tööle Soome. Seega oleks eriala akadeemilist taset vaja oluliselt tõsta.

Kolmandaks: üliõpilaste huvi

Ülikoolis on erialasid, mille teaduslik ja akadeemiline võimekus on suurepärane, kuid üliõpilaste huvi ikkagi kasin – näiteks sotsioloogia, aga ka õpetajakoolitus. Kahjuks on nõnda ka paljude keelte ja kultuuride erialade puhul. Praegu õpib meil soome keele ja kultuuri eriala esimesel õppeaastal kaheksa ja teisel kuus üliõpilast! Seda on väga vähe kõrghariduse esimese astme kohta, kus ülikooli üldine norm on 22 üliõpilast õppeaasta kohta.

Neljandaks: ühiskonna vajadus

Tallinna Ülikoolis on soome keele ja kultuuri eriala suhteliselt teoreetiline ning peaks suunama üliõpilasi teadustööle, kuid tudengite tagasiside osutab sellele, et ühiskond ootab pigem suulise ja kirjaliku tõlke oskust. Seda on väitnud ka soome keele ja kultuuri eriala õppejõud. Seega peame kaaluma eriala õpiväljundite ja vajadusel ka õppekava muutmist. Üks võimalus on lõimida eriala tihedamalt tõlkekoolituse erialadega, aga on ka teisi variante. 

Kõigil neil kaalutlustel otsustasime praegu aja maha võtta ja teema läbi arutada. Vastutustundetu oleks soome keele erialale uusi üliõpilasi vastu võtta enne, kui oleme probleemidega tegelenud ja eriala tuleviku suhtes selgusele jõudnud.

Arutelud soovime läbi viia enne suve, et meil oleks hiljemalt järgmise aasta sügiseks selge ettekujutus, kuidas Tallinna Ülikoolis soome keele ja kultuuri õppega jätkata. Ka varem oleme sellesarnases olukorras jätnud mõnel aastal vastuvõtu välja kuulutamata, see ei ole aga viinud eriala sulgemiseni. Seega: kuuldused soome keele ja kultuuri eriala sulgemisest Tallinna Ülikoolis on ekslikud.