Naisele raske füüsilise töö jätmine oli patt. Isegi autorooli - rooli keeramine oli ju ilma võimenduseta raske - murdsid ennast vähesed naised. Samas palgatööl käisid naised samamoodi kui mehed. Kuid jällegi olid naistele kergemad ja tubased tööd ning mehed vastutasid väliste ja füüsiliste tööde eest.
Kodutöödki olid kuidagi harmooniliselt jaotatud. Isegi meie võrdõigusvoliniku indikaatortöö näitena kasutatava (pesumasinaeelse) pesupesemise juures olid kaasatud nii (meie) pere naised kui ka mehed.
Nüüd näeme, et traditsioonilised meeste kodutööd on suures osas kadunud. Häid alternatiive pole leitud. Laste kasvatamise juurde, ei kodus ega väljaspool, meie mehi veel heal meelel ei lubata. Tagajärjeks on meeste varasemast suurem fokuseerumine koduvälisele eneseteostusele, olgu selleks siis töö, sport või meelemürgid.
Suure tõenäosusega oleme ühiskondliku transformatsiooni tulipunktis. Selle üleilmse segaduse tagajärjeks on, et oma kohast ja rollist ses ilmas ei saa aru enam ei mehed ega naised. Tulemuseks järjest süvenev sugudevahelise usaldamatuse ja konfliktsituatsioonide kasv.