EKI keelekool: ümber-sõnu

Eesti Keele Instituut on oma väljaannetega hoolitsenud selle eest, et kõigil, kes soovivad rääkida kaunist emakeelt, oleks selleks tugi olemas. Foto: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

«Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja,» ütlevad ühed. «Kes vana asja meelde tuletab, sellel hoitakse silm peal,» väidavad teised. Tänane jutt tuleb hoolimata nendest mõtetest kahest üsna vanast õigekeelemurest, täpsemini kahest ümber-tegusõnast.

Verb ümber vaatama tähendab ÕSi järgi ’endast tahapoole vaatama’, kuid sagedamini kuuleb ja näeb seda tänapäeval hoopis teistes tähendustes, mille eest ÕS hoiatab: ’muutma, ümber tegema, revideerima’. Kui on näiteks tarvis õigusaktide üle uuesti aru pidada või neid läbi vaadata, räägivad poliitikud ja ka paljud teised, kes poliitikute tegemisi kajastama peavad, kahetsusväärselt tihti, et nüüd tuleb see või teine seadus või otsus ümber vaadata. Võõrad tähendused on sellele sõnale külge kleepunud vene keele mõjul (peresmotret). Aga kas on tarvis kasutada üht uduse sisuga keelendit, kui on olemas terve hulk täpsemaid? Uno Liivaku on 2001. a «Väikeses soovitussõnastikus» esitanud koguni kaksteist viisi, kuidas tegusõna ümber vaatama asemel teisiti sõnu seada: uuesti läbi vaatama, taas läbi vaatama, revideerima, muutma, uuesti vaagima, uuesti kaaluma, taas vaagima, taas kaaluma, uuesti kaalutlema, taas kaalutlema, uuesti läbi mõtlema, taas läbi mõtlema. Need asendusvõimalused on aktuaalsed praegugi. Miks mitte neid tarvitada!

Kui tekste lugeda, torkab silma teinegi ümber-tegusõna, mille ebaõigsust meelde tuletada: ümber töötlema. Sõna töötlema ise tuleb esimest korda ette 1937. aasta ÕSis: «Suure õigekeelsuse-sõnaraamatu» III köitest leiame verbi tööt[e]lema, millele on lisatud saksa bearbeiten. Liitega -le- tuletatud verb tähendab sama mis ühend ümber töötama, seega pole töötlema ette tarvis ümber-sõna panna: töötlema = ümber töötama. Liiglihaga on ka ümbertöötlemine ja ümbertöötlus, õiged on töötlemine ja ümbertöötamine, töötlus ja ümbertöötus (kahtlejaile: l-i siia ei tule, sest tööta- + -us = töötus). Vormimoodustuse üle mõtisklejaile olgu veel toeks öeldud, et töötlema on muutmisviisi poolest samasugune nagu õmblema või vaidlema: töödelda (vrd õmmelda, vaielda), töödelnud (õmmelnud, vaielnud), töödeldud (õmmeldud, vaieldud), töödeldakse (õmmeldakse, vaieldakse), töödeldi (õmmeldi, vaieldi).

Peale kirjakeele normi aluse ehk õigekeelsussõnaraamatu jagab käsitletud sõnade kohta nõuandeid «Ametniku soovitussõnastik», ÕSi lisamaterjal, mis on kättesaadav keeleinstituudi kodulehe kaudu (http://www.eki.ee/dict/ametnik/). See kogu on mõeldud (nagu pealkirigi ütleb) eelkõige ametnikele, kes peavad iga päev ladusaid tekste koostama, aga sõnastussoovitusi leiavad sealt teisedki.