/nginx/o/2018/02/26/7641221t1h7ecc.png)
Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop võtab luubi alla lõunanaabrite juures käiva pangaskandaali.
Propastop: kas Läti vastu käib inforünnak? (2)
26. veebruar 2018, 13:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal avaldas lõunanaabrite kaitseministeerium pressiteate, mis teatas, et suure tõenäosusega on käimas inforünnak Läti riigi vastu. Kuna tegemist on otseselt Propastopi teemaga, püüame aru saada, millega tegu. Ühtlasi teeme juhtumist järeldusi, mida arvesse võtta võimalike sarnaste juhtumite juures Eestis.
Sündmuste kronoloogia
Teisipäev, 13. veebruar
Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium avaldab memo, kus süüdistab Läti suuruselt kolmandat panka ABLVd rahapesus. Euroopa Keskpanga eestvõttel kehtestatakse ABLV-le moratoorium ehk keelatakse sellel maksete tegemine.
Reede, 16. veebruar
Läti korruptsioonivastase võitluse büroo (KNAB) otsib läbi Läti panga presidendi Ilmārs Rimšēvičsi kodu ja kontori, ta võetakse vahi alla, kuid vabastatakse kautsjoni vastu. Rimšēvičsi kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Esmaspäev, 19. veebruar
Lätis algatatakse riigi suuruselt viienda panga Norviku eestvõttel kriminaalasi, mis süüdistab pangandussektori kõrget ametnikku pangalt altkäemaksu väljapressimises.
Samal päeval ilmub Associated Pressi (AP) ajakirjanik Carlo Piovano artikkel, mis põhineb Norviku suuraktsionäri Grigori Guselnikovi intervjuul. Guselnikov väidab, et just Rimšēvičs on küsinud temalt altkäemaksu ja viitab Läti panga presidendi sidemetele Kremliga. Loo juures avaldatakse pilt 2010. aastast, kus Rimšēvičs on Venemaa võimuladvikuga seotud inimestega ühise jahilaua taga.
Teisipäev, 20. veebruar
Läti kaitseministeerium avaldab pressiteate, milles teatab, et käimas võib olla teaberünnak Läti rahvusvahelise kuvandi mustamiseks, siseasjadesse sekkumiseks ja seimi valimiste mõjutamiseks.
Teaberünnaku lähtepunktina esitatakse just AP lugu. Pressiteates antakse mõista, nagu poleks avaldatud fotoga kõik korras: see on sisestatud Scanpix fotokataloogi 19. veebruaril 2018, mitte 2010. aastal. Lisaks viidatakse, et AP loo on avaldanud paljud väljaanded, mis tavaliselt Läti teemade vastu huvi ei näita – kahtlustatakse loo levitamist botide tiražeeritud libakontode abil.
Kas Läti kaitseministeeriumi väited peavad paika?
Väiteid analüüsivad rahvusvahelised faktikontrolliüksused, aga neid üldiselt ei kinnitata. Põhjaliku ülevaate teeb näiteks DFRLab, kes leiab, et foto on ehtne ja tehtud 2010. aastal. Analüüsitakse teema levikut meedias ja leitakse, et see levib Rimšēvičsi vahistamisuudiste tuules. Lisatakse, et Venemaa meediakanalid pole AP lugu märkimisväärselt jaganud.
Propastop oskab lisada, et vana foto hiljutine üleslaadimine ei ole alus selle kahtlustamiseks. Tõenäoliselt anti pilt ajakirjanikule seoses avaldatava looga, misjärel see fotopanka üles laeti. Läti pangandusskandaal on aga sellise kaliibriga uudis, mis huvitab praegu igat maailma meediakanalit.
Juhime tähelepanu, et kuigi ABLV moratoorium jääb AP looga samasse perioodi, ei ole kumbki KNABi kinnitusel seotud Rimšēvičsi kriminaalasjaga. Seost on siiski eeldanud mitu väljaannet ja ajakirjanikku, mis on kaasa aidanud segase info ja teaberünnaku teooria levikule.
Mida on juhtumist õppida Eestil?
Jätame kõrvale arutelu selle kohta, kuidas vältida, et Läti pangaskandaal määrib Eesti mainet. Keskendume hoopis pressiteatele inforünnakust, mis on juhtumi kõige veidram osa.
Kui Eesti sooviks kunagi riigi või ministeeriumi tasandil nii ränga süüdistusega välja tulla, tuleks väidet sügavuti ja argumenteeritult põhjendada. Samuti tuleks näidata, kes on rünnaku taga. Vältima peaks tingivat kõneviisi rünnaku toimumise fakti kohta. Kui on kahtlus, kas rünnak ikka tõesti aset leiab, siis oleks parem enne teavitamist asi selgeks teha.
Samuti ei sobi Propastopi hinnangul taolist teadet edastama kaitseministeerium – sellest allikast mõjub sõnum vaat et sõjast teada andmisena. Tuleks valida teavitaja, kelle kommunikatsioon ei mõjuks õli tulle valamisena.
Kes sobiks Eestis teavitajaks? llmselt kõige kohasem on valitsuse kommunikatsioonibüroo. Propastop on propageerinud riikliku ümberlükkaja ametiposti loomist, kes sobiks kõige paremini inforuumis toimuvat vahendama.
Lisaks oskame välja tuua järjepideva kommunikatsiooni soovituse. Kui nii kaalukaid süüdistusi teavitatakse vaid ühe napi pressiteate kaudu, millele järgneb vaikus, siis on parem üldse mitte lärmi lüüa. Juhtum vajaks päev-päevalt uue infoga värskendatud avalikkuse informeerimist, muidu teeb teade segase olukorra veel omalt poolt palju hägusemaks.
Propastop.org on Kaitseliidu vabatahtlike veetav blogi, mis tegeleb Eesti-vastaste manipulatsioonide, valede ja propaganda paljastamisega. Nende tegemisi saab jälgida ka Facebookis.