Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mailis Reps: on mõistlik kaaluda koolipäeva pikendamist õpiabitundide võrra (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Usun, et meil on võimalik ehitada õppetöö üles nii, et õpilaste õppeedukus mitte ei lange, vaid hoopis tõuseb, kuid seejuures tehakse enamik õppetööst ära koolis ning vaba aega jääb senisest enam, kirjutab haridusminister (KE) Mailis Reps Õpetajate Lehes

Debatt koduste koolitööde üle on toonud esile nii poolt- kui ka vastuhääli. Koduse õppimise juures saavad kokku kaks vastandlikku asjaolu: õpilast koormav päevakava ja teadmiste saavutamise vajadus. Oluline on leida tasakaal.

Hundid söönud …

Usun, et meil on võimalik ehitada õppetöö üles nii, et õpilaste õppeedukus mitte ei lange, vaid hoopis tõuseb, kuid seejuures tehakse enamik õppetööst ära koolis ning vaba aega jääb senisest enam. Alustuseks tulebki vaadata, mida jäetakse õpilastel kodus teha ja mis sellest oleks mõistlik teha ära koolipäeva kestel.

Juhul kui suur hulk ülesandeid töövihikutest ja õpikutest jäetakse lahendada kodus või kodus tuleb õppida sootuks uusi teemasid, tekib paratamatult küsimus, milleks kasutati siis õppetundi.

Pean nõustuma Toomas Kruusimägi mõtteavaldusega sotsiaalmeedias, et tegeleda tuleb põhjustega ning kodutööde suur maht on tagajärg. Teisisõnu peame analüüsima, mida koolitunnis tehakse ja millised on õpetajate võimalused nii oma koormuse kui ka õppekava piirides, millised meetodid on kõige paremad erinevate teemade käsitlemiseks. Ootame õpetajatelt innovaatilist lähenemist ning uudseid õppemeetodeid, kuid samas on meil üsna mahukad ainekavad, mille läbimine on siiski kohustuslik. Seega peame üle vaatama ka ainekavad.

Juhul kui suur hulk ülesandeid töövihikutest ja õpikutest jäetakse lahendada kodus või kodus tuleb õppida sootuks uusi teemasid, tekib paratamatult küsimus, milleks kasutati siis õppetundi.

Samuti peame koduse õppetöö mõtestama palju laiemalt, kui seda on õpikust ülesannete lahendamine. Raamatute lugemine jääb õpilase tööks ka väljaspool kooli, kuid lisaks võivad koduse õppetöö hulka kuuluda uurimistööd, iseseisvad projektid või grupitööd. Need on ülesanded, mida saab teha koolivälises keskkonnas ja mis annavad lisaväärtuse. Koolis tehtav töö peaks looma baasteadmise, mille toel saavad õpilased koolivälisel ajal ellu rakendada praktilisi projekte.

Lisaõpe koolis

Et kõik õpilased saaksid vajalikud koolitükid siiski selgeks ning tunnis läbitud teemad kinnistatud, on mõistlik kaaluda koolipäeva pikendamist õpiabitundide võrra. Tänu sellele oleks õpilasel võimalik saada tuge mitmelt õpetajalt. Kuna õpetajatel on erinevad õpetamismeetodid, võib olla just abiõpetaja see, kelle juhendamisel koolitükid paremini selgeks saavad.

Seejuures tuleb aga mõelda, kuidas ehitada koolipäev üles nii, et see klapiks huvitegevusega ning ei tekiks olukorda, kus keegi koolis igavleb.

Olen kuulnud kriitikat, et vähendades koduste tööde mahtu, võtame lastelt selle vähesegi vastutuse, mis neil praegu on. Esiteks ei kao kodused tööd täielikult kunagi ära ning teist tüüpi ülesanded isegi suurendavad õpilase vastutustunnet.

Kui anda igale õpilasele ülesanne teha kodus uurimus oma sugupuu kohta, ei ole eriti tõenäoline, et õpilased seda üksteise pealt maha teevad. Teiseks, palju on neid lapsevanemaid, kes lapsega õppimise asemel löövad käega ja ütlevad neile vastuse ette või teevad töö suuresti valmis. Kuna õpetajal selle üle kontrolli ei ole, võib jääda vaid kahtlus, et õpilane ei olegi koolitükki selgeks saanud, kuid võimalust teda järele aidata on samuti keeruline leida.

Esiteks ei kao kodused tööd täielikult kunagi ära ning teist tüüpi ülesanded isegi suurendavad õpilase vastutustunnet.

Seevastu olukorras, kus õpilane läbib neid koolitükke õpetajaga, on õpetajal kontrollimoment veendumaks, et õpilane on saanud teema selgeks, ja samas on õppimine õpilase enda teha.

Kodutööde ja koolipäeva ülesehituse ja sisu suurema mõtestamisega saame luua lastele paremad tingimused. Väheolulised ei ole selle juures ka koolikottide raskus ning kodused tingimused õppeks.

Eestis on kahjuks palju lapsi, kelle püüdlusi ei toetata või kelle pere ka parima tahtmise korral ei suuda tagada talle head õpikeskkonda. Nende noorte inimeste jaoks on oluline võimalus veeta aega ja õppida just koolikeskkonnas, õpetajate toetusel.

Tagasi üles