Juhtkiri: Narvaga, südamest südamesse

Vabaõhuaktus Narva raekoja platsil ja noortekontsert Astri keskuses Foto: Eero Vabamägi

«Panin paberid kõrvale ja räägime südamest südamesse,» ütles president Kersti Kaljulaid Narvas raekoja trepil seistes teda kuulama tulnud narvakatele, kelle hulgas oli palju noori – lasteaialapsi ja õpilasi –, Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva künnisel. See vahetu, siiras ja soe toon iseloomustas riigipea kogu pöördumist.

Just sellist positiivset ühtekuuluvustunde silda, südamest südamesse rääkimist ongi vaja, et valdavalt venekeelne piirilinn oleks ka järjest enam tajutavalt eestimeelne. Et Narva tunneks end osana Eestist ja Eesti mõistaks Narvat. President Kaljulaid on öelnud, et Narva kuvand tuleb postiivseks pöörata. Et linnale osaks saav avalik tähelepanu poleks seotud Venemaaga, vaid ikkagi Eestiga. Narvast võiks, presidendi sõnutsi, saada Eesti järgmine edulugu.

Riigipea on ise aktiivselt algust teinud ja asunud linna eestkõnelejaks. Meenutagem hiljutist rongireisi, kui ta osales Narva 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise üritusel. «Narva on vahva linn. Narva on tõeliselt tore koht. Narva on asukohaga, mis tundub väga põnev paljudele meie rahvusvahelistele koostööpartneritele, ajakirjanikele, ja Narval on suur potentsiaal,» ütles Kaljulaid.

Nüüd, vabariigi aastapäeva eel, andis ta nimelt Narvas üle riigi teenetemärgid ning rõõmustas, et Narva sõitmine annab võimaluse kogu Eesti ilu imetleda.

Kaljulaid tunneb Narvaga isiklikku sidet. Tal on sealt pärit sugulasi, Eesti Energias töötades viibis ta sageli Narvas. Kaljulaid kavatseb tänavu mõnda aega ka oma riigipea ametit Narvast pidada. Potentsiaali linnal kindlasti on: muuseum, linnus ja bastionid, jõekallas, üks Eesti tähelepanuväärsemaid uusehitisi, Tartu Ülikooli Narva kolledž, tööstuslik minevik, linna külje all asub Eesti kaunemaid liivarandu ning lõpuks teatav aura, mis iseloomulik kõigile maailma piirilinnadele.

Hoiakuid, mida ajaloo keerdkäigud on inimestesse surunud, saab muuta – kuigi see nõuab aega. Mõnel juhul päris palju aega. «Narva tegelikult alles õpib oma kodumaa sünnipäeva tähistama, mitte kitsa ringi väljavalitute, vaid üldrahvaliku pidupäevana,» tõdes Vikerraadio rahvusringhäälingu Narva korrespondent Jüri Nikolajev. Tema sõnul on viimased aastad, kui Narva on saanud varasemast rohkem tähelepanu, toonud kaasa mingi muutuse narvakates. See on märgiline, isegi kui see on esialgu kõigest uudishimu.

Narva on eriline linn, asudes mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa Liidu piiril. Narva suunal tekkinud initsiatiivi tuleb igati tervitada ja sellele kaasa aidata. Sel on ühtaegu nii majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, regionaalne kui ka julgeolekuline mõõde.