Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur leiab omapoolsest tänase online-väitluse lõppsõnas, et vabatahtlikke koolikatseid ei sobi nimetada amoraalseks, sest inimesed peavad saama vabalt valida.
Agur: 1. klassi koolikatsed on moraalsed
Tänan oponente. Tundmata lugupeetud oponente ja nende tegevusala lähemalt, tunnustan küsimusse süvenemise ja teema käsitlemise eest. Kui oponendid oleksid n-ö kooliinimesed, siis soovitaksin külastada erinevaid koole ja vestelda sealsete õpilaste, õpetajate, vanemate ja koolijuhtidega ning tutvuda lähemalt koolikatsete temaatika nüansside ja tagamaadega. Küllap siis selguksid paremini ka koolikatsete temaatika, koolide erineva taseme põhjused ja vanemate murede tagamaad.
Kui tegemist on aga noorte väitlejatega, siis minu siiras lugupidamine – olete tasemel väitlejad ja oskate tuua välja valdkonna probleeme ning juhtida tähelepanu hariduskorralduse kitsaskohtadele.
Vahel selguvad kooli väärtused vestlusest koolijuhiga juba 7 minuti jooksul. Ka koolijuhi silmavaatest. Teises olukorras on vaja põhjalikku sisehindamist ja sellele omakorda kontrolli väljastpoolt. Koolid on väga erinevad.
Seepärast ei saa ma nõus olla oponentide teesiga põhihariduse taseme võrdsuse kohta. Ideaalses kantselliidikeeles selline eesmärk võib olla seatud ja see võib tunduda hea, kuid reaalses elus Eestis jääb see tees paljasõnaliseks ega saa võimalikuks - ma arvan, et mitte kunagi.
Elu ei olegi võrdne mitte ühelgi tasandil ning see on fakt. Koolikatsete, juhul kui neid tehakse vabatahtlikult (ja see ei ole ainuvõimalik tee lapse haridustee alustamiseks), nimetamine mittemoraalseks ei ole kohane, sest inimestele peab olema tagatud vabalt valida omale võimalused.
Katsed esimestesse klassidesse on põhjendatud nii kaua kui Eestis on erinevate tasemetega ja omanäolised koolid.
Elame demokraatlikus riigis, kus igaühel peaks olema otsustamisvabadus - kaasa arvatud lapsevanemal, kelle laps on tegemas oma haridusteel esimesi samme. Õpilaskandidaatidega tutvusuuringu (koolisobivusuuringu, katsete) läbiviimine hakkaks tulevikus puudutama vaid lapsi, kelle vanemad tõepoolest soovivad ise valida oma lapsele kooli.
On ka vanemaid, kel see soov puudub. Ka neile peaks jääma vabadus mitte valida. Igaüks võtab ise teadlikult ette samme lapse kooliks ettevalmistamiseks või mittevalmistamiseks, kool ei sea siin ette kriteeriume.