Tõnu Tammer: kaasaegsed IT-lahendused päästavad inimelusid

Viimastel nädalatel on õnnetuses hukkunute arvu suur tõus pannud ühiskonda taas küsima, kas riik peaks senisest rohkem panustama. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses töötava Tõnu Tammeri hinnangul tuleks lisaks teehooldusele senisest enam tähelepanu pöörata õnnetuste ennetamisele ning siinkohal on asendamatu abimees tänapäevased IT-lahendused.

Traagilised hukkunutega lõppenud sündmused ei ole valus löök ainult hukkunute omastele või ohvrite lähedastele, vaid kannatab ühiskond tervikuna. Hukkunud mõjutavad otseselt meie majanduse ja riigieelarve käekäiku. Igal aastal kaotab õnnetustes elu 800 inimest – see on peaaegu pool sellest, mida on vaja, et loomulik iive pöörata positiivseks. Rahaliselt väljendatuna tekitavad kaotatud tööaastad riigieelarve vaates tulevikus igal aastal ligi 80-miljonise puudujäägi.

Mida enam ilmnevad uued ohud maalimas, seda enam suureneb ühiskonnas ootus turvalisusele. Tehnoloogia kiire areng võimaldab aasta-aastalt luua paremaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad suurendada inimeste turvatunnet. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on koostöös partneritega välja töötanud ja kasutusse andnud rea uusi ja innovaatilisi IT-lahendusi. SMIT investeerib igal aastal uutesse lahendustesse üle 10 miljoni euro, millest enamik on välised vahendid ehk tugineme siin suuresti Euroopa Liidu toetustele.

Paljude lahenduste hulgas oleme loonud häirekeskusele võimekuse võtta vastu õnnetusse sattunud sõidukite automaatselt edastavat hädaabiteadet. Kaasaegsetel autodel olev eCall süsteem lubab neil ise helistada numbrile 112, kui on juhtunud õnnetus, ja seda ka juhul, kui inimene ise selleks võimeline pole. Kuna SMITi inimesed on lahenduste arendamisse märkimisväärselt panustanud, on häirekeskus valmis selliseid kõnesid vastu võtma juba täna. Samuti oleme Eestis käivitanud ühena esimestest maailmas täppispositsioneerimise lahenduse. Kui varasemalt oli häirekeskusse helistanud inimese asukoht teada halvimal juhul kolme–neljakilomeetrise täpsusega, siis praegu on täpsusaste juba kolm-neli meetrit. See kõik võimaldab hädasolijate juurde saata politsei, tuletõrje või kiirabi rutem kui kunagi varem. On selge, et tehnoloogiasse investeerides aitame säästa ja päästa inimelusid ning sellel on ka väga selge positiivne mõju riigi rahakotile.

Kõik me teame, et iga soetatud tehniline süsteem vajab pidevat tähelepanu. Õige hoolduse korral on võimalik IT-lahenduste eluiga märkimisväärselt pikendada, kuid selleks peame muutma riigi IT-lahenduste finantseerimise põhimõtteid.

Eestil oli ainukordne võimalus vajalikud infosüsteemid üles ehitada nullist. Me saime kasutada parimaid ja kõige uuemaid tehnoloogiaid. Meie arengut ei takistanud vajadus hoida üleval vananenud tehnoloogiatega süsteeme, kuid nüüd on olukord muutnud. Me ei saa enam tegelda üksnes uutesse süsteemidesse investeerimisega, vaid peame üha rohkem tagama juba loodud süsteemide kestliku haldamise ja edasiarendamise. Küberohtude kiire kasv sunnib samuti panustama juba loodud süsteemide turvalisuse tagamisse ning see ei ole ühekordne töö. Riigi pakutavaid teenuseid tuleb uuendada samamoodi nagu rakendusi telefonis – vähemalt kord kuu või kahe jooksul. Ainult nii suudame tagada lahenduste jätkuva töökindluse ja neis leiduvate isikuandmete turvalisuse, kuna neis sisalduvad vead või tõrked võivad vastasel juhul otseselt maksta inimelu.

Et olla edukad ka edaspidi, peame teadma kui palju maksab tänane e-riik. Samuti peame kokku leppima, kui palju oleme ühiskonnana valmis eraldama kestliku ja turvalise e-riigi arendamisele. Kõik ametkonnad on ette valmistamas riigi eelarvestrateegiat 2019–2020. Eelnevate aastate riigi eelarvestrateegiast me ei leia me vastuseid esitatud küsimustele. Poliitikud räägivad innustunult Eesti e-edust ja ELi eesistumise järgselt tunneme rõõmu, et suutsime nn digiteemat jõuliselt edasi viia. Panen poliitikutele südamele, et eelarvestrateegias ei tohi jätta meie e-riiki tähelepanuta, sest tegelikkusele au andes, hakkame järjest rohkem teistest riikidest maha jääma. Peame mõistma, et paljud lahendused, mida innustunult tutvustame, on loodud enam kui kümme aastat tagasi.

Üha kiiremini areneva tehnoloogia kontekstis me ei tea, millised on ühiskonna ootused kahe aasta pärast, kuid üks on selge – peame panustama juba nüüd, et neid ootuseid täita. Kui hakkame ennetamise asemel alles pärast mõnd traagilist sündmust lahendusi looma, oleme juba ühiskonda alt vedanud. 

Artikkel väljendab autori isiklikku arvamust.