Vastsündinud beebi.

FOTO: Vida Press

Uus rahvastikupoliitika põhialuste dokument on suurepärane näide, kuidas ei peaks asju tegema, kirjutab füüsik Tiit Kärner.

Tellijale
  • Rahvastikupoliitika olulisim osa on sündimuspoliitika. Dokumendis pole aga mingit märki sellest, et madala sündimuse põhjusi oleks analüüsitud ja püütud otsida reaalseid samme sündimuse tõstmiseks.
  • Kui kõik inimesed saavad võrdse osa ühiskonnas loodud rikkusest, peavad nad kõik selleks ka võrdselt panustama. See tähendab, et kõik peavad panustama võrdselt laste kasvatamisse, sõltumata sellest, kas neil lapsi on või mitte.
  • Väljarände osas vaadeldakse vaid majanduslikke põhjusi (mis ilmselt ongi domineerivad), kuid ei puudutata ei noorte rahvuslikku kasvatust ning ajakirjanduses levi(tata)vate Eesti riiki halvustavate kirjutiste mõju väljarändele. Sisserände korral räägitakse «tasakaalustatud sisserändepoliitikast», kuid pole selge, kuidas määratakse see tasakaalupunkt.