Carri Ginteri õiguslik analüüs: hümni väärkasutajad aastaks istuma

Kas Eesti jalgpallifännid oskavad korrektselt hümni esitada või võetakse nad edaspidi vastutusele? Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kui järgmine kord tahad Haanjamaal hümniga koitu tervitada, veendu, et see ei ole seadusega vastuolus, hoiatab Tartu Ülikooli Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter.

Vabariigi valitsus otsustas põhimõtteliselt toetada hümniseaduse eelnõu. Avaneb suurepärane võimalus analüüsida, kuidas tulevane õigusakt sind mõjutaks.

Õiguslik analüüs näitab, et hümni võib ette lugeda ka kaetud peaga, kuid siiski ainult pidulikul sündmusel ja seistes.

Üheaastane vanglakaristus ähvardab seda, kes kuulab või loeb hümni teksti valel ajal. Küllap tuuakse järelevalve tegemiseks tagasi praegu Läti piiril põõsastes isamaad teenivad maksu- ja tolliameti ametnikud.

Väärkasutus viib trellide taha

Kasutame teksti mõistmiseks õigusteaduses tunnustatud tööriistu. Hümni kontekstis kasutab seadus kolme mõistet: «õigus kasutada» (§ 3), «esitamisel» (§ 4 esimene lause) ja «laulmise ajal» (§ 4 teine lause).

Karistusseadustik näeb riigihümni teotamise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistada saab ka juriidilisi isikuid. Darvinistlikust seisukohast loogiline järeldus on, et inimesed peaksid õppima ära tundma, kartma ja vältima Eesti hümni. Valel hetkel hümni kasutamisele võib järgneda vanglakaristus.

Kui sa juhtud poes olles raadiost hümni kuulma, pead viivitamatult kõrvad katma või poest lahkuma.

Mängime siis mõne stsenaariumi läbi.

Seaduse 3. paragrahv ütleb: «Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.» Tegemist on ammendava loeteluga, mistõttu on kasutamine välistatud kõigis teistes olukordades.

Hümni laulmine ei ole lubatud iga sündmuse korral, vaid sündmus peab olema lisaks pidulik. Välistatud peaks olema näiteks tavasünnipäevad ja niisama isamaalised hetked. Mingil juhul ei tohi sinu lapsed niisama kodus või laulutunnis hümni laulda.

Kui sa juhtud poes olles raadiost hümni kuulma, pead viivitamatult kõrvad katma või poest lahkuma. Seda muidugi ainult siis, kui poeskäik ei lähe arvesse piduliku sündmusena. Vaevalt on pidulik sündmus näiteks jalgpallimatš või muu tavaline spordivõistlus.

Seadus nõuab sinult hümni kuulajana tegutsemist ka siis, kui hümni esitatakse ebaseaduslikult. Lihtsustatult öeldes, kui sinu sõber otsustab juhuslikul hetkel hümni lõõritama hakata, pead sa kiirelt püsti tõusma. Mittepidulikul hetkel pead loomulikult ruumist kiiresti välja jooksma.

Muidu ähvardab sind aastane vabadusekaotus. Sama olukord tekib siis, kui hümn peaks juhtumisi sinu kõrvu kostma bussijuhi raadiost või mõnest avatud aknast.

Seaduse 4. paragrahvi esimese lause järgi «Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti».

Seejuures ei ütle seadus, et hümni peaksid esitama sina ise. Niisiis võib hümni esitada ükskõik kes või mis – sinu sõber või autoraadio. Püsti seista tuleb igal juhul, kui kuskil keegi hümni laulab, raadiost mängib või näiteks raamatust ette loeb. Kui kuuled hümni olles autoroolis, pead püsti tõusma.

Niisiis tuleneb seadusest selgesõnaline õigus jätta müts pähe kõigil muudel juhtudel, sealhulgas hümni esitamisel orkestri või üksiku puhkpilli poolt või mõne helikandja vahendusel.

Sellega asi muidugi ei piirdu. Kui sinu sõber otsustab hakata hümni laulma, istudes sünnipäevalauas, rakendub sinu suhtes samuti seaduse 3. paragrahv, mis keelab sul hümni mittepidulikul hetkel kasutada.

Loogiliselt tähendab see sinu viivitamatut kohustust ruumist välja joosta, et mitte riskida vabadusekaotusega. Sama kohustus on sul juhul, kui hümni peaks sulle koolitunnis ette mängima lauluõpetaja. On ju kuulamine samuti hümni kasutamine 3. paragrahvi mõttes.

Voodihaiged ja ratastoolikasutajad, värisege

Kuna 4. paragrahv lubab hümni laulda ainult seistes, keelab see hümni laulmise ratastoolis või haigevoodis, mistõttu ähvardab vanglakaristus ka seda ühiskonnagruppi. Samuti ei tohi need isikud 3. paragrahvi mõistes hümni «kasutada».

Katsetasin seda trikki praegu ratastooli kasutava poja peal, kes vangistuse hirmust sõltumata ei ajanud ennast püsti. Õnneks on ta karistusseadustiku mõistes vangi panemiseks liiga noor – süüvõimetu.

Formaalselt tuleks istuma panna ka lauluõpetajad ja koorilapsed, sest kooriproov ja laulutund ei kvalifitseeru kindlasti pidulikuks sündmuseks ja tõenäoliselt võib neid kahtlustada ka hümni esitamises istuvas asendis.

Seaduse 4. paragrahvi teise lause järgi on pead paljastama kohustatud ainult meesterahvad ja ainult sellel ajal, kui nad hümni laulavad. Niisiis tuleneb seadusest selgesõnaline õigus jätta müts pähe kõigil muudel juhtudel, sealhulgas hümni esitamisel orkestri või üksiku puhkpilli poolt või mõne helikandja vahendusel.

Loomulikult on olemas ka lahendus. Edaspidi, kui tunned ennast isamaalisena ebapidulikul hetkel, laula Läti hümni. «Eestlane olen ja eestlaseks jään» ei ole samuti veel keelatud laulude nimekirja kantud.

Mina kavatsen oma lastega hümni edasi laulda ja võtan riski, et ülereguleerimistungi käes vaevlev riik võib sellele kriminaalmenetlusega reageerida. Tuleb veel välja nuputada, kas ja mida hakkavad uurimisorganid peale meie hümni meloodiat kasutavate soomlastega.

----------------------------------

Artikli koostamisel oli abiks autori 10-aastane poeg Erich.