/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Korruptsioonivastase seaduse uus versioon tekitab küll mõningaid küsimusi, ent annab samas aluse lootuseks, et seni massiliselt kõikvõimalike ametnike käest kogutud majandushuvide deklaratsioone hakatakse ehk ka sisuliselt kontrollima.
Juhtkiri: paberit vähemaks, huvid selgemaks
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
18. mai 2011, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiesti selge, et on suur vahe, kas majandushuvide deklaratsiooni peab Eestis täitma 30 000 või umbes 5000 inimest. Kogutavate andmete hulga vähenemine, samas aga sisuline täienemine peaks tagama, et majandushuvide deklaratsioon ei ole pelgalt leht paberit, vaid sellest on korruptsioonivastases võitluses mingit sisulist kasu.
Siiski teeb mõnevõrra murelikuks, et suure hulga ametiisikute majandushuvide vastu riik enam tulevikus regulaarset huvi ei tunne. Korruptsiooniohtlikke suhteid ei teki ainult tippjuhtidel, vaid teinekord piisab selleks ka ametinimetusest «nõunik». Samuti on riigi eri institutsioonides ametnike võimalused protsesse mõjutada eri kaaluga.
Mis siis et enamikul väikestel tegijatel pole samuti kui keskmisel Eesti inimesel deklareerida ilmselt muud kui panga mõistes väike eluasemelaen ja kasutatud auto. Mingi võimalus peaks riigile jääma siiski ka madalama astme ametnike huve kontrollida, juhul kui selleks tekib praktiline vajadus. Seaduseelnõus on jäetud suurem õigus deklaratsioone nõuda kaitseväes ja julgeolekuasutustes – see on ilmselt miinimum, millega tuleb arvestada.
Seaduseelnõus on võrreldes kehtivaga muidki olulisi muudatusi: majanduslike huvide kõrval peab kõrge riigiametnik edaspidi näiteks tegema teatavaks ka need huvid, mis võivad välistada tema objektiivsuse, tuua kaasa korruptsiooniohu või ametikohustuste rikkumise.
See tähendab sisuliselt, et kõrge ametnik peab end ise hindama hakkama. Justiitsministeeriumi idee korruptsiooni niimoodi ennetada on teoorias küll huvitav, kuid kas see ka praktikas toimima hakkab, on eraldi küsimus. Seda enam et nende, eelnõu sõnastuses «mittemajanduslike huvide» deklareerimine jääb pigem südametunnistuse asjaks ning seaduse kogu jõuga sunnitakse kirja panema ikkagi majandushuvisid. Jääme huviga ootama, kas keegi üldse enda juures midagi korruptsiooniohtlikku tuvastab.
Üks väike detail: tuleb nõustuda uue seaduse autoritega, et deklaratsiooni esitajate hulka on vaja lisada ka finantsinspektsiooni juht. Hämmeldama paneb pigem, miks riigi nimel finantsjärelevalvet tegeva tähtsa asutuse juhil seni deklareerimiskohustust polnud.