Hendrik Agur & sõbrad rokkisid Rock Cafes 07.10.2015

FOTO: Viktor Burkivski

Postimees nimetas Hendrik Agurit naljaga pooleks tõeliseks nõukogude inimeseks. Et kes laulab nõukogude laule, see on nõukogude inimene. Tegelikult jätab Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor pigem ameerikaliku mulje, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes

Ameerikas teeb populaarne juht kindlasti sporti, mängib pesapalli, kihutab sportautoga jne. Hendrik Agur juhib lennukit, lendab Tallinnast väikelennukiga oma kodukanti Karksisse. Ta on paar korda Facebookiski teada andnud, et lendab varsti Karksisse, kes tahaks kaasa tulla.

Ameeriklane armastab rahvamuusikat, eriti kantrit ja Agurilegi meeldib rahvamuusika. Tähtsamatele sündmustele GAGis teeb tavaliselt helitausta üks vanema klassi noormees tipptasemel lõõtspilli mängides.

Agur on ameerikalikult ettevõtlik. Ta hankis oma koolile oreli. Mitmel Eesti koolil on orel? Mitmel Nõukogude Liidu koolil oli oma orel?

Ta on olnud üsna edukas nõukogude mentaliteedi väljatõrjuja. Näiteks palkas ta oma kooli kööki tipptasemel professionaalse koka. Ise kommenteeris seda nii, et kooli kööki pole vaja nõukogude aja hallides kitlites tädisid, kes õhtul pungil kilekottidega koju lähevad.

Kui Agur lõpetas vastuvõtukatsed esimesse klassi, oli seegi nõukogude aja väljatõrjumine, sest kallakuga koolid loodi NSV Liidu päevil selle mõttega, et vähemalt mõneski koolis oleks õpe heal tasemel.

Ta on olnud üsna edukas nõukogude mentaliteedi väljatõrjuja. Näiteks palkas ta oma kooli kööki tipptasemel professionaalse koka. Ise kommenteeris seda nii, et kooli kööki pole vaja nõukogude aja hallides kitlites tädisid, kes õhtul pungil kilekottidega koju lähevad.

Nõukogude ajale oli iseloomulik, et õpetajad ei käinud üksteise tunde vaatamas. Õpetaja tundi tohtis külastada ainult kooli juhtkond ja ministeeriumi inspektorid. Gustav Adolfi gümnaasiumis käivad õpetajad lausa plaani järgi üksteise tunde vaatamas.

Nõukogude mentaliteedi väljatõrjumise lahtrisse võiks panna ka Gustav Adolfi gümnaasiumi uue õppehoone väljaehitamise, sest klassikalisest stalinistlikust majast sai supermoodne kool, millel ei puudu katuseterrass, kuhu kuuldavasti on võimalik isegi helikopteril maanduda.

Ameerikas teab iga juht, et ta peab olema pidevalt pildil, ja seda oskab Hendrik Agur suurepäraselt. Vaevalt oli riigikontroll teatanud, et kesklinna koolid ei tohi lapsevanematelt ega vilistlastelt raha korjata, kui juba järgmisel nädalal kutsus Agur ajakirjanikud vaatama GAGi uut bussi, mille ostsid koolile just vilistlased, ja seda kooskõlas seadusega. GAGi uue hoone väljaehitamine tõi Hendrik Aguri ülivõimsalt pildile. Tema idee, et koolijuhi palk tuleb tõsta Euroopa keskmisele tasemele ja koolijuhi kohale tuleb kuulutada välja üleeuroopaline konkurss, kogub samuti tuure.

Eriti jõuliselt tõusis Hendrik Agur aga pildile oma nõukogude estraadilaulude kontserdiga. Kes teda varem ei teadnud, teab nüüd kindlasti.