Taavi Teder

FOTO: GEORG KÕRRE/PM/Scanpix Baltics

Juba väikse poisina, kui keerutasin vanaisa meevurri, teadsin, et lausel «made in china» on oma vägi. Ühest küljest võis öelda, et selle sildiga toode on odav, teisest jälle, et selle vastupidavus jätab soovida. Võiks lausa väita, et selline toode pole kvaliteetne, kuid ometigi on see poes müügil,  vastab teatud kvaliteedinormidele ja seda peetakse ostukõlblikuks.

Samasugune olukord on jaekettides müüdava odava meega, kus toode vastab määrusega sätestatud kvaliteedinormidele, kuid pole sellegipoolest kvaliteetmesi. Huvitaval kombel on määrusega määratud, et mees peab küll leiduma õietolmu, kuid selle hulk on erinevatel põhjustel jäetud määratlemata, mis tähendab, et seni kuni natukene õietolmu vähemalt sees on, võib seda lugeda täieõiguslikuks meeks. Mesi, mida peetakse üheks tervislikumaks toiduaineks, on kogu oma väe ja magususega eksisteerinud minu jaoks lahutamatult koos õietolmuga.

Seega oli üllatav avastada, et jaekettide omatoote nime all figureerivas mees on seda kordades vähem kui Eesti mesinike toodangus ja ometigi on see samas tootekategoorias omadustelt palju rikkalikemate metega kodumaalt. Meel ja meel on vahe ning see vahe on päris suur, kuid ilma analüüsidesse sukeldumata ei ilmne see poes ega tootesildil. Pole märgitud ei päritolumaad, tootjat või infot mitu erinevat mett, mitmest riigist kokku on segatud, enne kui toode purki valati. Kui muidu võiks öelda, et maailmaruumis valitseb infoküllus, siis mete tootesildil see küll ei väljendu. Aga miks ka peaks, kui seda pole nõutud?

Peaks, sest nii mesinikud kui teadurid peavad õietolmu mee juures tähtsaks osaks, mis satub sinna täiesti looduslikult ja millel on tarbija jaoks positiivsed omadused näiteks mineraalide ja vitamiinide näol. Ostes jaeketist kõige odavama poti mett, puudub teadmine nii õietolmu sisaldusest kui mee päritolust, peale selle, et see vastab teatud keemilis-füüsikalistele omadustele. Tekib tunne, nagu ostaks põrsast kotis. Juba keskaegsel turul sai terasem silm aru, kas sealiha asemel pakutakse kassi, koera või muu looma liha, mee ostmisel säärane võimalus aga puudub.

Alles hiljuti olin sunnitud jaekauplusest mett ostma, sest vanaisa meevarud olid otsa saanud, ja sain elukaaslaselt pragada, et odavamat meepotti ei võtnud. Jah, kodumaine mesi on kallim, kuid selle rikkalikkus ja kvaliteet, koos infoga, et ma tean, kust see pärineb, on igati kõrgemat hinda väärt. Rääkimata sellest, et suurema tahtmise korral võin ma mesinikuga ühendust võtta ja tema toodangu kohta pärida.

Ma ei väida, et odav Hiina mesi pole mesi või et seda ei kõlba hommikul pannkookidele määrida. Tarbijana tahaksin lihtsalt teada, mida mulle müüakse ja kust see pärineb.