Postimees logo

FOTO: Pm

Pressinõukogu arutas Urve Palo kaebust Postimehes 24. oktoobrist kuni 3. novembrini 2017 ilmunud kiire interneti projektist rääkiva kaheksa artikli peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Urve Palo kaebas Pressinõukogule, et 24. oktoobril ilmunud artikkel «Palo tõmbas 20-miljonilise kübaratrikiga omavalitsuste internetiprojektidel vaiba jalge alt» sisaldab moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri sisaldab tema suhtes süüdistust.

Urve Palo leiab, et 25. oktoobril ilmunud artikkel «Palo tegi 20-miljonilise ninanipsu» sisaldab moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja leiab, et artikkel ja selle pealkiri süüdistavad teda, nagu jätaksid ta otsused maaelanikud ilma kiire interneti tulekust. Kaebaja leiab, et pildiallkiri «Urve Palo tõmbas maainimestel vaiba alt» on ebaõige hinnang, ebakohane ja naeruvääristab teda.

Samuti leiab kaebaja, et 28. oktoobril avaldatud artikkel «Elektrilevi läheb Palo plaaniga kaasa» sisaldab moonutatud ja eksitavat infot. Urve Palo leiab, et artiklis esitab ajakirjanik oma oletusi faktidena.

28. oktoobril avaldatud artikkel «Omavalitsused tahavad Kannapöörde-Palolt tagasi saada sadu tuhandeid eurosid» sisaldab kaebaja hinnangul moonutatud ja eksitavat infot. Urve Palo märkis, et ta ei ole lubanud üheski instantsis omavalitsustele ettevalmistavate kulude katmist. Kaebaja leiab, et ka selles artiklis esitab ajakirjanik oma oletusi faktidena.

Kaebaja hinnangul sisaldab 30. oktoobril ilmunud artikkel «Intervjuu paljastab: Palo viimase miili plaanid kärisevad juba mitmest otsast» moonutatud ja eksitavat infot. Samuti peab kaebaja artikli pealkirja hinnanguliseks ja teda süüdistavaks.

31. oktoobril avaldatud artikkel «Vallad tahavad Urve Palolt raha tagasi» sisaldab Urve Palo arvates moonutatud ja eksitavat infot ning artikli pealkiri on eksitav, oletuslik ja faktidega põhistamata. Urve Palo märkis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole saanud üheltki omavalituselt taotlust tehtud kulude hüvitamiseks. Samuti märgib kaebaja, et ta ei ole lubanud üheski instantsis omavalitsustele ettevalmistavate kulude katmist. Kaebaja on arvamusel, et artikli alapealkiri «Minister ei vasta küsimusele» ei vasta tõele, sest ta on vastanud nii Postimehe ajakirjanikele kui ka esinenud sõnavõtuga pressikonverentsil.

2. novembril avaldatud artikkel «Palo sai 60 000-eurose maksmata tšeki» sisaldab kaebaja hinnangul moonutatud ja eksitavat infot. Kaebaja peab artikli pealkirja hinnanguliseks ja leiab, et see ei põhine faktidel, sest ministeerium ei ole saanud üheltki omavalitsuselt taotlust tehtud kulude hüvitamiseks.

3. novembril ilmunud artikkel «Kiire internetikulud ulatuvad kümnetesse tuhandetesse» sisaldab kaebaja hinnangul moonutatud ja eksitavat infot.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artiklid ei riku ajakirjanduseetika koodeksit ja teenivad hästi ajakirjanduse peamist ülesannet anda avalikkusele tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Postimees kinnitab, et ajakirjanik on iga artikli puhul lähtunud sellest, et info oleks täpne, kaetud usaldusväärsete allikate ja tõenditega ning et sõna oleks antud kõigile osapooltele.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ja uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol.

Pressinõukogu arvates ei ole mitmes kaebusaluses artiklis arusaadav, millised on faktid, millised aga oletused. Nii on 24. oktoobri ja 25. oktoobri artiklites kirjas, et omavalitsuste projektid on liiva jooksnud ning on selgusetu, mis saab omavalitsustest kogutud sooviavaldustest. Pole arusaadav, kas need on ajakirjaniku arvamus uudisloo sees või nimetu eksperdi hinnang. Kaebaja kinnitusel on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 24. oktoobri pressiteates öelnud, et konkursi võitja peab jätkama piirkondlike meeskondadega koostööd ja kasutama seni kaardistatud infot uute ühenduste rajamisel.

28. oktoobri artiklis «Elektrilevi läheb Palo plaaniga kaasa» avalõigus on kirjas, et just Elektrilevi plaanide tõttu loobus minister omavalitsuste projektide toetamisest. Väidet on uudisloos esitatud faktina, kuid ei ole viidet allikale. Samal ajal on minister varem nimetanud ka telekommunikatsiooniettevõtete, nagu Telia, huvi projekti vastu. Artiklis on ka kirjas, et omavalitsuste projektid lõpetatakse Elektrilevi huvi tõttu. Ent ministeerium on varem nimetanud ka teiste ettevõtete huvi ning kinnitanud, et muudatust ei tehta Elektrilevi ärisuuna toetamiseks. Arvamusloos saab ajakirjandus fakte tõlgendada, aga uudisloos tuleb väited allikatega katta ning eri osapoolte seisukohad välja tuua.

30. oktoobri artikli sissejuhatavas osas on mitmeid allikaviiteta väiteid. Näiteks pole selge, kelle arvates on esitatud lausvalesid ning milles need seisnevad. Artikli pealkiri on hinnanguline. 

Mis puudutab teiste artiklite pealkirju ja pildiallkirju, siis leiab Pressinõukogu, et poliitikul on kohustus taluda ka kriitilist käsitlust ja kujundlikku keelt. Postimees ei ole siin ajakirjanduseetika koodeksit rikkunud.

Pressinõukogu aseesimees Helve Särgava