FOTO: Sirp

Sel nädalal on Sirbi vahel ka Diplomaatia. Sirbis 15. veebruaril:

PEEP EHASALU: Väikest raha mainida on ebaeetiline

Kui toetajanimed uudisest välja jäävad, pole see kultuuri toetamist soosiv sõnum

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

Sama õhtu meedias oli TMW kõikjal, kuid toetajaid ei mainitud, sest kellegi ärilised huvid ei pea leidma kajastamist, nagu on kirjas ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksis: «Toodet või kaubamärki esitletakse ajakirjanduslikus materjalis vaid juhul, kui see on põhjendatud“ (§ 6.3). Nordea, Telia ega Nordic Hotel Forumi toetuse märkimine polnud järelikult põhjendatud. Panin tähelepaneku kirja ja jätsin pähe tiksuma. Aasta tagasi mõtlesin, et äkki on nüüd midagi muutunud. Ei olnud. Ehk muutub tänavu?

Su gimtadieniu, Lietuva! Pille-Riin Larmi intervjuu leedu kirjanduse tõlkija Tiiu Sandrakuga. TIIU SANDRAK: «Leedulastele on Balti identiteet väga tähtis.»

Leedulased tähistavad täna oma vabariigi 100. sünniaastapäeva. Hea meel oli sel puhul kohtuda leedu kirjanduse tõlkija Tiiu Sandrakuga. Eelmisel aastal ilmus tema vahendusel Undinė Radzevičiūtė romaan «Kalad ja draakonid“. Leedu aasta raamatu auhinna ning Euroopa Liidu kirjandusauhinna pälvinud romaan ehitab elegantse silla XVIII sajandil Hiina suundunud jesuiidi misjonäride ja ühe XXI sajandi Euroopa perekonna vahele. Proovime õige siduda Eesti ja Leedu aastal 2018.

TIINA KATTEL: Kake Make lummuses

Leedu lastekirjanduse arengule ja populaarsusele on kaasa aidanud Vilniuse raamatumess, aasta parima raamatu väljavalimine ja usinad kirjastused.

Kui veel kümmekond aastat tagasi võis Leedus sageli kuulda kurtmist, et napib lastele kirjutajaid, siis enam seda muret pole: palju on uusi autoreid, kunstnikke, ei ole puudu ka kirjastajatest. Märgata on suurepäraste kirjanike ja kunstnike tandemite tekkimise tendentsi ning julgemaks on läinud autorid, kes kirjutavad ise nii teksti kui ka illustreerivad oma raamatud. Mõnestki viimase kümnendi lasteraamatust on saanud bestseller. Lastekirjandus on saavutanud Leedus kindla positsiooni.

RŪTA LEITANAITĖ: Leedu arhitektuuri tipud

Pilguheit 2017. aasta tähtsamatele sündmustele ja teostele kinnitab Leedu arhitektide mitmekülgsust ja konkurentsivõimet, kuid toob välja ka väljakutseid nii eriala sees kui ka ühiskonnas.

Kuigi on suur kiusatus alustada Leedu arhitektuuri parimatest näidetest, tuleb kõigepealt täpsustada õiguslikku raamistikku. 2017. aasta tõi kaasa märkimisväärse, loodetavasti pikaajalise muudatuse Leedu arhitektuurivaldkonnas – parlament kinnitas uue arhitektuuriseaduse. Seniajani puudus arhitektuuril korralik seadusandlik tugi. Dokumentides käsitleti füüsilisi tunnuseid, aga ei midagi ruumi kvaliteedist ning seega ei saanud seda ka juriidiliselt nõuda. Seaduse eesmärk on kaitsta avalikku huvi. See lihtsustab arhitekti tööd kvaliteetse keskkonna loomisel ja suurendab ühiskonna õigust seda kvaliteeti nõuda, sest määratleb kvaliteedikriteeriumid, arhitekti ja ametnike ülesanded ja vastutuse, kaasamis- ja osalemisprotsessi. Näiteks läbivad linna tähtsamad projektid piirkondliku eksperdikomisjoni. Lisaks kohustab seadus korraldama arhitektuurivõistlusi hoonetele, mis on riiklikel, avaliku huvi, arhitektuurilistel või linnaruumilistel põhjustel olulised ning see kehtib ühtviisi nii avalikele kui ka eraettevõtetele. Arhitektuurivõistluste lähteülesanded peavad vastama võistlusreeglitele, mille on kinnitanud Leedu arhitektide liit ja keskkonnaministeerium.

REIU TÜÜR: Leedu eesti kunstniku vaatepunktist

Vilniuse kunagine linnapea Artūras Zuokas toetas tulihingeliselt Vilniuse ja Kaunase Fluxuse projekti, ka praegu võimul noored liberaalid jätkavad nüüdiskunsti toetamist.

Mu kodu raamaturiiulis on efektne rida Leedu praeguse kunstielu kroonikat, seitse kogukat «ArtVilniuse» kataloogi.

Esimese nüüdiskunstimessi korraldasid leedulased Vilniuse kui Euroopa kultuuripealinna programmi peaüritusena 2009. aastal. 2011. aastast peale on «ArtVilnius» iga-aastane suursündmus, mis on võrreldav Vilniuse legendaarse raamatulaadaga (Vilniaus knygų mugė).

JÜRI KOLK: Argitraagika XV. Vanaema, kured ei too lapsi

Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.

Kui laev hakkab põhja minema, olgu siis tegelikult või filmis, võib leiduda üks salgake stoikuid, kes selle asemel et päästepaatide pärast kakelda, rahulikult musitseerib. Iga elu on määratud lõppema. Miks mitte minna lõpule vastu rahumeelselt, otsides tasakaalu?

Üheks põhjuseks valida teistsugune käitumisviis on lootusekübemeke, tibatilluke lootusekübe, et veel on võimalik ellu jääda, kas või inimlikkuse amputeerimise hinnaga. See kasvab ehk hiljem tagasi? Üldjuhul ei kasva.

Teadlik looja. Karen Jagodini intervjuu Mait Summatavetiga. MAIT SUMMATAVET: «Võin kõigile oma töödele alla kirjutada, sest olen andnud kõik, mida olen suutnud ja osanud.»

Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna elutööpreemiaga tunnustati sel aastal erakordselt pika ja viljaka loometee läbinud Mait Summatavetit. Tema loominguline haare on ulatunud disainist sisearhitektuurini, mööblist näitusekujunduseni. Erakordse võimalusena on tal olnud õnn ka omaenda varasemat loomingut projekteerijana värskendada. Sel puhul on paslik korra loomingule tagasi vaadata ja jagada mõtteid töörituaalidest, väljakutsetest, õpetajatest ja disainist.

Idealismi kiituseks. Tamara Luuk intervjueerib Tiit Pääsukest.

TIIT PÄÄSUKE, kes pole sugugi suu peale kukkunud, teatas kultuurkapitali elutööpreemiat vastu võttes: «Maalikunsti kohta ei oska ma midagi öelda. Kui kunstnik hakkab oma maalidest rääkima, siis hakkab ta rumalusi rääkima.»

Lõuna-Eesti rohelise ülikooli rektor. Margus Maidla intervjueerib Eesti maaülikooli rektorit Mait Klaassenit. MAIT KLAASSEN: «Iga õppejõud ja teadlane võiks Eesti sajanda sünnipäeva puhul avaldada ühe eestikeelse ülevaateartikli oma teaduspõllul toimuvast.»

Mait Klaasseni valis valimiskogu tagasi Eesti maaülikooli rektoriks möödunud aasta 29. septembril. Kokku on Mait Klaassen valitud EMÜ rektoriks neli korda, praegune ametiaeg algas 1. jaanuaril 2018 ja kestab viis aastat. Rektoraadi uues koosseisus alustas tööd õppevaldkonna eest vastutav õppeprorektor professor Endla Reintam, teadusprorektorina jätkab professor Ülle Jaakma.

ENELI KINDSIKO, MAAJA VADI: Kes on edukas teadlane?

Intervjueeritud doktorid peavad edukaks inimest, kes oma isiksusega suudab teisi kaasa tõmmata ning toob tööga ühiskonnale praktilist kasu.

Kes on edukas teadlane? Küllap on paljudel selle kohta oma arvamus. Kui Eestis küsitleti doktorikraadi kaitsnuid, siis ligi 70 intervjueeritava arvamused saab kokku võtta lausega: «Inimene, kelle praktilised teadmised on teoreetilises raamistuses ning kes oskab neid ühiskonna huvides rakendada.» Selle kõrval tuleb ilmekalt välja, et formaalsete mõõdikute järgi on edukas see, kel on palju teadusgrante ja rohkelt tsiteeritud ingliskeelseid teadusartikleid. Need on akadeemilise maailma mõõdikud. Üldisem küsimus on: kuhu meie teaduskraadiga inimesed panustavad või saavad panustada?

Arvustamisel: 

Kęstutis Navakase «Kala peeglis»

Julia Kristeva «Võõrad iseendale»

Mihhail Zõgari «Kõik Kremli mehed»

mängufilm «Süngeim tund» ja dokumentaalfilm «Roosenberg»

Eve Kase näitus «2 + 2 = …»

saksofonikvarteti Quattro Quarti kontsert

Eesti Draamateatri ja EMTA lavakunstikooli «Õpetatud naised»

Von Krahli «See uluja tuul»