Joosep Värk ja Risto Berendson

FOTO: Sander Ilvest

Bonnieri auhind antakse parima uuriva ajakirjanduse loo eest, preemiat on välja antud 1996. aastast alates. Tänavune auhind on senise ajaloo jooksul mitmel põhjusel eriline. Esimest korda tunnustati eri väljaannete ajakirjanike koostööd: kõrge tunnustuse pälvisid Risto Berendson ja Joosep Värk Postimehest ning Piret Reiljan ja Marge Väikenurm Äripäevast. Teiseks pole veel võidetud teemaga, millel oleks selline globaalne haare, nagu on «Landromatil» ehk nn Moldova skeemil, mis kuulub maailma ajaloo suurimate rahapesuskeemide hulka.

Rahvusvaheline ajakirjanduslik uurimisprojekt sai alguse 2014. aastal, kui Vene väljaanne Novaja Gazeta paljastas Venemaa ajaloo suurima rahapesuloo, ristides selle «Landromatiks». «Landromat» tegutses neli aastat ja võimaldas üht ja sama skeemi kasutanud kurjategijatel pesta summasid, mis ületavad paljude riikide aastase sisekogutoodangu ega jää palju alla ka Eestis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusele. «Landromati» skeemis osalesid kümned Venemaa pangad, aga ka Moldova, Läti ja Eesti pangad, moldovlastest kohtunikud ja täiturid, Ukraina kolkaküladest leitud tankistid ning Kariibi mere paradiisisaarte riiulifirmad.

Peamine kahjukandja kogu «Landromati» loos on Vene riik, kust selle skeemi abil rööviti üle 20 miljardi dollari – umbes nii palju on tänavuses Venemaa riigieelarves kavas kulutada 140 miljoni venemaalase tervishoiule. Praegune Venemaa eliit on mitmesuguseid niidistikke pidi tihedalt põimitud läänega, nii majanduslikult-rahaliselt kui ka poliitiliselt-administratiivselt. Lääs on Venemaa eliidile «tõotatud maa» ning võib olla kindel, et sealsetes sadamates hulbivad ka «Landromati» käigus legaliseeritud raha eest soetatud jahid ja sealsetel randadel kõrguvad villad.

Nii mõnegi ookeaniäärse lossi või Monte Carlos kai ääres seisva jahi soetamiseks kasutatud räpane raha lasti muude filtrite kõrval ka läbi Eesti pankade. Danske Banki Eesti filiaali jt siinsete pankade kaudu legaliseeriti 1,6 miljardit dollarit musta raha. Postimehe ja Äripäeva ajakirjanikud olid need, kes selle mädapaise katki lõikasid: tulemuseks on uurimised, mille abil saab süüdlased loodetavasti vastutusele võtta. Ilma ajakirjanduse sekkumiseta oleksid asjad võinud lõppeda ka teisiti: mõne vaikse errusaatmise ja väikese trahviga finantsinspektsioonilt. Ajakirjanikud on toonud ühiskonna ette tõsise murekoha ja nüüd on valida, kas teha sellest õiged järeldused või mitte. Kui mitte, siis võib ühel päeval Venemaa ekspeaministri Viktor Tšernomõrdini kombel konstateerida: midagi sellist pole varem juhtunud, ja vaat nüüd jälle…