Martin Mölder, Tanel Paas: mida näeb eestlane peeglist?

Foto: Martin Mölder, Tanel Paas

Mida eestlased ise eesti rahvusest inimese tunnusteks peavad? Politoloogid Martin Mölder ja Tanel Paas tegid värske küsitlusuuringu põhjal sõnakaardi, ja üllatus-üllatus, tunnusena tõuseb kõige jõulisemalt esile eesti keel.

• Kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane, siis sa oled ilmselt eestlane.
• Eesti keel on üks kolmest rahvuse määravast tunnusest enam kui 80 protsendi arvates.
• Peale keele on olulised positiivne suhestumine Eesti maa, riigi ja rahvusega (40 protsenti), aga ka eesti kultuuriga (34 protsenti) ning eestlase teatud isiklikud omadused ja tunnused (30 protsenti).
• Mitte ilmtingimata positiivseid suhteid riigiga – kodakondsust, Eestis sündimist ja elamist –  pidas üheks määravaks tunnuseks 20 protsenti vastanutest.
• Eesti juured on kõige muu kõrval vähem tähtsad – üksnes 17 protsenti eestlastest peab põlvemist üheks kolmest eestlase tunnusest.

Rahvus ja rahvuslik identiteet võib olla nii tavapärane, et selle peale ei mõeldagi. Nagu ei mõtle keegi tavaliselt hingamise peale. Samas võib see mõnele tähendada midagi nii vastuolulist, et seda sõna ei tohiks isegi mainida. On see ju olnud nähtus, mis on riike nii kokku toonud kui ka koost rebinud. Isegi kui arvata, et rahvuslikku identiteeti ei tohiks eksisteerida või et juba selle nimetamine on tabu, on siiski tegemist sotsiaalse reaalsusega. Mitte ainult Eestis, vaid ka kõigis teistes riikides meie ümber. Suurem osa Eestis elavatest inimestest mõtleb endast kui eestlastest. Nad võivad olla selle üle uhked või seda salata, kuid see on osa maailmatunnetusest.

Mis oleksid praegu, Eesti riigi 100. sünnipäeva aastal need tunnused, mis on eestlaste arvates omased eesti rahvusest inimesele? Sellesse teemasse võib süveneda ja vestelda tunde väikese arvu inimestega, kuid siis ei saaks me terviklikku pilti kõigist eestlastest. Kui teha küsimus lihtsaks, on võimalik seda küsida sadadelt ja nii saame öelda midagi eestlaste kohta tervikuna.

Järgnev põhineb küsitlusel, milles paluti vastajatel vabalt pakkuda kolm eesti rahvusest inimesele omast tunnust. Kõigi eestlaste suhtes esindusliku valimiga küsitluse tegi AS Turu-Uuringud, sellele vastas 864 inimest, kes määratlesid ennast eestlasena. Nende hulgas oli omakorda ligi 70 protsenti selliseid vastajaid, kes pakkusid välja ühe eestlasele omase tunnuse või rohkemgi. Kokku saadi 911 eri sõnastuses vastust, millest väga paljud viitasid sarnastele omadustele.

Kõige enam mainitud tunnus oli loomulikult eesti keele oskus. Selle tõi esimesena esile 63, teisena 14 ja kolmandana kuus protsenti vastajatest. Seega, ligikaudu 82 peotsenti eestlastest arvas, et eesti keel on üks eestlase määravatest tunnustest. Ligi kahele kolmandikule oli see esimene ehk eeldatavasti kõige olulisem. Kuid see pole kaugeltki kõik.

Kui anda inimestele võimaluse vabalt vastuseid pakkuda, on peaaegu iga omadus ja vastus erinev. Kui väga sarnased vastused tähistada sama märksõnaga ja sarnased märksõnad üldisematesse kategooriatesse koondada, võib peale eesti keele eristada viit suuremat tunnuste rühma, millesse võib paigutada peaaegu kõik mainitud omadused.

Eesti keelele järgnes tähtsuselt teisena otseselt positiivne suhestumine Eesti maa, riigi ja rahvusega. See oli üks kolmest omadusest 40 protsendile vastajatest. Siinhulgas oli peamine omadus inimese enda tunnetus – kas ta ise arvab, et on eestlane, ja määratleb ennast eestlasena. Sellele järgnesid lojaalsus riigile ja eestimeelsus ning armastus Eestimaa vastu. Väga palju mainiti ka eesti rahvusega seotud aspekte, nagu näiteks rahvuslike sümbolite austamine ning rahvustunne.

Lisaks peeti tähtsaks suhestumist eestlastele omase kultuuriga üldiselt. Seda mainis ühe tunnusena 34 protsenti vastanutest. Enamasti ei eristatud kultuuri spetsiifilisemaid aspekte ning öeldi et eesti rahvusest inimesele on omane lihtsalt teatud kultuur, kombed või traditsioonid. 

Peaaegu sama sageli nimetati eestlase üldisi isiklikke omadusi, millest paljudel on ka kindlasti kultuuriline taust. Neid mainis kolme eestlast eristava tunnuse seas 30 protsenti vastanutest. Koondasime siia alla nii isikuomadused kui ka tunnused, mis viitasid näiteks välimusele. Isikuomadused on siiski määravad: kõige sagedamini mainiti töökust, tagasihoidlikkust ja üldist välimust. Ja mitte kõik tunnused ei olnud positiivsed, vaid kolmandik mainitud omadusi olid ka negatiivsed. Eestlaste endi arvates on eestlane sageli ka näiteks kinnine, kade ja vaene.

Suhe Eestiga ei pea olema positiivne, vaid võib olla lihtsalt sattumuslik asjaolu või pelgalt formaalsus, ilma otseselt väljendatud positiivse alatoonita. Sellised eestlaseks olemise tunnused olid tähtsad 21 protsendile vastajatest. Esile toodi ennekõike seda, et eestlane on inimene, kellel on Eesti kodakondsus, kes on Eestis sündinud ja kes siin elab.

Viimane üldisem grupp omadusi olid need, mis tõepoolest viitasid sellele, et keegi teatud mõttes «luuakse» eestlaseks – sugulussidemete kaudu. Põlvnemist nimetas 17 protsenti vastajatest. Kõige enam mainiti, et eestlasel peavad olema mingilgi määral eestlastest esivanemad, st eesti juured. Teisena, et mõlemad vanemad peavad olema eestlased, ja kolmandana, et vähemalt üks vanem peab olema eestlane.

Kui kõiki neid omadusi koos vaadata, siis on selge, et kedagi eestlaseks siiski või peaasjalikult ei looda – põlvnemine on teiste tunnuste kõrval suhteliselt vähem tähtis. Ent kuidas siis ollakse eestlane või saadakse eestlaseks? Kui esimene, kõige tähtsam tunnus oli eesti keele oskamine, siis teine ja kolmas tunnus olid seotud kultuuri, isiklike omaduste ning positiivse suhtega riigi ja rahvusega. Oma vanemaid ja esivanemaid ei ole võimalik valida, kuid väga palju muud on.

Keelt õpitakse nagu ka kultuuri. Positiivne suhe maa, riigi ja teiste eestlastega kujuneb aja jooksul. Loomulikult mitte iseenesest ja mitte ainult inimese enda pingutuste tulemusena. Ka riik ja rahvas peab selleks valmis olema ja panustama. Ja mitte peamiselt selleks, et tulevikus väljastpoolt tulnud inimesed saaksid ükskord eestlasteks, vaid et ka eestlaste endi poegadest ja tütardest, Eestimaa pinnal sündinud lastest, kasvaksid eestlased, kes mingilgi algtasandil hoolivad üksteisest, oma kultuurist ja kodumaast. Eestlaseks õpitakse ja kujunetakse.

Martin Mölder on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur. Tanel Paas on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut analüütik.