Marju Aibast: praegustele ja tulevastele relvaomanikele – mis muutub uue relvaseadusega?

Jahipüss

FOTO: Aldo Luud/Scanpix

Tulirelva omanike arv ei ole aastate jooksul väga muutunud. Kui 2015. aastal anti välja umbes 950 uut relvaluba, siis 2016. aastal see arv suurenes, olles umbes 1400. 2017. aastal langes näitaja jälle 950 kanti. Kokku on Eestis tsiviilkäibes ligikaudu 70 000 seaduslikku tulirelva, mis kuuluvad ca 29 000 relvaomanikule. Relvakultuur on arenenud, seega peab ajaga sammu pidama ka relvaseadus, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast. 

1. juulil jõustuma kavandatud seadusemuudatuse eesmärgiks on tagada, et relva omamine ja käsitsemine oleks nii relva omaniku kui ka ühiskonna jaoks turvaline.

Mida paremini oskavad relvaomanikud relva käsitseda ja mida kindlam on, et relv ei satu kõrvaliste inimeste kätte, seda turvalisemalt võime end tunda. Selleks nähakse ette täiendavad nõuded üksnes enese- ja varakaitse otstarbel tulirelva omavatele inimestele, muu hulgas tuleb edaspidi relvaloa vahetamisel sooritada praktiline laskekatse.

Seadusemuudatuse järgi kontrollitakse relvaloa taotlejate puhul seda, et nad ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule, samuti tuleb edaspidi registreerida ka laskekõlbmatud relvad.

Oluline rõhk riigi julgeolekul

Seaduskuulekate inimeste jaoks relvaseaduse muutmise eelnõuga midagi oluliselt ei muutu, sest neil on jätkuvalt võimalus enesekaitseks relvi soetada. Inimene võib Eestis tulirelva soetada, omada ja kasutada mitmel otstarbel – jahipidamiseks, laskespordiga tegelemiseks, enese ja vara kaitseks ning kollektsioneerimiseks. Seega peab relvaluba taotledes inimene valima, millisel otstarbel ja millist tulirelva ta vajab.

Küll aga hindab riik tulevikus põhjalikumalt relvasoetamisega seotud asjaolusid, et tagada riigi julgeolek ja avalik kord ning kindlustada, et relvad ei satuks inimeste kätte, kes nendega meie ühist kodurahu rikkuda võiksid. Seadusemuudatustega tagatakse paremini see, et tulirelva soetamine või -loa andmine välistatakse inimeste puhul, kelle suhtes esineb kahtlus, et ta on ohuks riigi julgeolekule. Kui talle varasemalt on luba väljastatud, on politsei- ja piirivalveametil (PPA) õigus see peatada või kehtetuks tunnistada.

Kui inimene ei ole toime pannud riigivastast süütegu, kuid julgeolekuasutuste tehtud taustakontrolli käigus on siiski selgunud asjaolusid, mille põhjal võib arvata, et ta kavatseb või toetab riigivastase või terroristliku süüteo toimepanekut, keeldutakse talle relvaloa andmisest. Sarnased relvaloa väljastamisest keeldumise alused kehtivad paljudes Euroopa Liidu riikide relvaseadustes. Näiteks Saksamaal keeldutakse relvaloa väljastamisest inimesele, kes võib ohustada riigi põhiseaduslikku korda või plaanib vägivalla abil kahjustada riigi välispoliitilisi huvisid.

See ei tähenda, et kaitsepolitsei- või välisluureamet hakkaks iga relvataotleja tausta uurima. Kuid kui PPA hindab mõne relvaomaniku või -loa taotleja ohuks Eesti julgeolekule, võivad nad tõepoolest põhjalikumaks taustakontrolliks julgeolekuasutuste poole pöörduda.

Loomulikult võimaldab ka praegu kehtiv relvaseadus tunnistada kehtetuks nende inimeste relvaload, kes ühel või teisel põhjusel (nt terviseseisundi, toimepandud süütegude vms tõttu) ei sobi enam relvaomanikuks. Kui see peaks juhtuma, peab relvaomanik talle kuuluvad tulirelvad üle andma politseile. Kui relvaloa kehtetuks tunnistamise põhjused ära langevad, näiteks inimene paraneb või karistatus süüteo toimepanemisel aegub, on tal võimalik uuesti relvaluba taotleda.

Relvad turvalisse relvahoidlasse

Olulisemad muudatused puudutavad üksnes turvalisuse otstarbel tulirelva omavaid inimesi. Neile kehtestatakse kohustus läbida relva käsitsemise katse relvaloa vahetamisel. See on vajalik selleks, et veenduda, et inimene on pädev relva käsitsema, tunneb elementaarseid relvakäsitsemise nõudeid ega ole ohuks iseendale ega teistele.

Paljud inimesed on enesekaitseks soetanud hulgaliselt tulirelvi, kuigi on selge, et selle taga on pigem huvi relvade kollektsioneerimise vastu, mitte niivõrd enesekaitse ja turvalisuse tagamise vajadus. Kui inimesel on turvalisuse otstarbel üle kaheksa tulirelva, kehtivad talle edaspidi samad nõuded nagu kollektsionääridele. See tähendab, et nad peavad PPA-lt taotlema kollektsioneerimisloa ja soetama relvade hoiustamiseks relvahoidla.

Üle kaheksa tulirelva omamisel turvalisuse tagamise otstarbel peab olema välistatud relvade kaotsiminek ja vargus ning seda on võimalik tagada usaldusväärselt neid relvahoidlas hoides. Tegemist on suure koguse relvadega ja arusaadavalt peab oht, et neid valesti kasutatakse, olema võimalikult madalale viidud.

Seega need, kel on üle kaheksa tulirelva, ei ole kohustatud üleliigseid relvi võõrandama. Piisab, kui nad viivad relvade hoiustamise tingimused seadusega kooskõlla.

Helisummuti kasutamise võimalused laienevad

Eelnõu menetlemisel avaldasid jahimehi esindavad organisatsioonid soovi kasutada jahipidamisel mürataseme vähendamiseks helisummutit. Seni on helisummuti kasutamine ja kinnitamine tulirelvale olnud lubatud üksnes lasketiirus sportlaskmisega tegelejatele. Eesti Jahimeeste Selts tõi ettepaneku esitamisel välja, et kuna jahirelvast tulistamine tekitab mitme kilomeetri kaugusele kostva heli, siis see häirib sageli jahipiirkonnas ja selle naabruses viibivaid inimesi. Seetõttu ei kütita linnade läheduses, kuigi selleks on vajadus, ning metsloomade arvukus tõuseb üle mõistliku piiri.

Tähelepanu tuleb muudatusega seoses juhtida sellele, et helisummuti soetamiseks on vaja relvaluba. Helisummuti kasutamine on inimese puhul, kellel selleks õigust ei ole või kes ei kasuta seda otstarbekohaselt, karistatav.

Lisandub elektroonilise relvaloa võimalus

Seadusemuudatus toob lisaks paberkandjal relvaloale kaasa elektroonilise relvaloa väljastamise võimaluse, mida ootavad paljud relvaomanikud, relvakaupmehed, aga ka ametiasutused. Praegu on kasutusel üksnes paberkandjal relvaluba ning tulirelva soetamisel, relva hoiukoha muutumisel või relvaloa kaotamise korral tuleb taotleda uus paberkandjal luba.

Elektroonne relvaluba hoiab kokku inimeste aega, mis kuluks PPA teenindusse väljastatud relvaloale järele minekuks. Samuti ei pea relva või laskemoona kandes enam relvaluba kaasas kandma, vaid piisab isikut tõendava dokumendi olemasolust. See muudab relva kandmise mugavamaks.

Kui inimesel ei ole enam paberil relvaluba, saab ta sellel olevaid andmeid kontrollida eesti.ee veebiportaalis.

Elektroonilise relvaloa võimalus luuakse alates 1. jaanuarist 2019. aastal. Lähiaastatel on relvavaldkonnas eesmärk minna üle veelgi suuremas mahus elektroonsele menetlusele ning luua muu hulgas relvakaupmeeste ja PPA vaheline andmevahetus, mis võimaldab relvakaupmehel kontrollida PPA väljastatud relvaloa või soetamisloa olemasolu IT-lahenduse kaudu.

Laskekõlbmatud relvad tuleb PPAs registreerida

Seadusemuudatuste jõustumisel tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida. See on vajalik selleks, et saada võimalikult palju teavet Eestis olevate tulirelvade kohta alates tootmisest kuni kauplemise, omamise ja kasutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja hävitamiseni. Kuna laskekõlbmatud relvad on enne laskekõlbmatuks muutmist liigitunud tulirelvade hulka ja neid saab pärast laskekõlbmatuks muutmist uuesti tulirelvaks ümber ehitada, on oluline riiklikult nende üle arvestust pidada.

Relva omamine, sealhulgas ka näiteks laskespordi või jahipidamisega tegelemine, algab relvakultuuri tundmisest ning võimest tunda relva omamisega kaasnevat vastutust. Relv on ja jääb ohuallikaks, seega on relva omanikul lisaks võimalusele tegeleda oma hobiga ka kohustus teiste inimeste ja ühiskonna ees hoida relva turvaliselt. Relvaseaduse muudatused aitavad turvalise keskkonna kujunemisele kaasa, luues süsteemi, mille abil saame olla kindlad kaasinimeste relvakäitlemise ohutuses.

Võib kõlada klišeena, aga relvaomanikuks saamine muudab inimese elu. Sellega lisandub terve rida kohustusi ja suureneb vastutus nii teiste ka kui iseenda ees. Suur osa relvaomaniku vastutusest ja kohustustest on seadusandja ka relvaseadusesse kirja pannud. Seda kõike selleks, et relva omamine ja käsitsemine oleks ohutu nii relva omanikule kui ka kogu ühiskonnale.

Tagasi üles