:format(webp)/nginx/o/2017/08/21/7015165t1h5aa1.jpg)
Vabaerakond andis riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, sätestamaks maksumaksjatele võimaluse ise oma tulumaksu määrast üks protsent suunata enda valitud vabaühendusele. Et inimesed ise saaksid otsustada, kas toetada kohalikku külaseltsi või päästeliitu või hoopiski mõnd üleriigilist koostöövõrgustikku. Analoogne toetussüsteem on erinevatel aegadel Euroopas kasutusel olnud ligi kümnekonnas riigis, kirjutab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.
Miks me sellist muudatust teha tahame? On ju olemas Kodanikuühenduste Sihtkapital, mille kaudu jagatakse kodanikuühendustele märkimisväärses ulatuses toetusi. Samuti tegutsevad mitmed kodanikuühenduste katusorganisatsioonid (Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant jt), kes esindavad ühenduste huve. Need on toimivad organisatsioonid, mis peavad oma tegevust igal juhul jätkama. Kuid nende abist ei piisa, et Eestis tekiks tõeliselt tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond.
Probleem on selles, et täna peab arvukalt vabaühendusi käima enda ellujäämise kindlustamiseks poliitikutelt raha norimas. Sellise alandava poliitilise kintsukraapimise kõige ilmekamaks näiteks on nn katuserahade jagamine. Teadupärast on tegemist suhteliselt väikese osakaaluga, ent rahanumbrites siiski märkimisväärse osaga riigieelarvest. Kuna riigikogu saadikud saavad seda raha suunata oma äranägemise järgi neile meelepärastele vabaühendustele või kohalikele omavalitsustele, soosib süsteem võistlust MTÜde vahel paremate poliitiliste tutvuste loomiseks. Olen seda korruptiivset süsteemi varemgi kritiseerinud.
Konkreetse sammuna süsteemi muutmiseks suunas Vabaerakond tänavusest riigieelarvest meile määratud katuseraha MTÜle Eesti Külaliikumine Kodukant. Et nende poolt moodustatud sõltumatu komisjon saaks selle raha taotluste alusel vabaühendustele jagada. Sümboolselt on see Vabaerakonna kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kogukondadele. Aga praktiliselt on tegemist konkreetse sammuga poliitilise kintsukraapimise lõpetamiseks.
Veel olulisem samm on ühe protsendi seaduse eelnõu. Kuidas see süsteem toimiks? Iga Eesti elanik, kes maksab siin tulumaksu, saab võimaluse ühe protsendiosa makstud maksust suunata temale meelepäras(t)ele vabaühendus(t)ele. Täpsemalt lahti seletades - tuludeklaratsiooni täitmise ajal antakse inimesele ülevaade makstud tulumaksust ja täpne summa, mida tema saaks suunata vastavatele MTÜdele. Kui inimese tulu on olnud näiteks 10 000 eurot, siis tulumaksu osa sellest on 2000 eurot. Üks protsendiosa sellest tulumaksust on 100 eurot. Summa ei tundu suur, kuid kogu riigi ulatuses on üks protsendiosa kogutud tulumaksust peaaegu 100 miljonit eurot.
Miks selline süsteem hea on? Esiteks vabastab see vabaühendused poliitilisest sõltuvusest ja annab neile märgatavalt juurde rahalisi vahendeid. Teiseks suurendab see kodanike võimalust olla kaasatud riigijuhtimisse, vähendades liialt suureks paisunud lõhet rahva ja poliitilise võimu vahel. Kolmandaks saame ühe protsendi seaduse abil detsentraliseerida ja depolitiseerida rahajagamist vabaühendustele.
Lisaks suurendab see avaliku raha kasutamise efektiivsust ning tugevdab vabaühenduste suhteid oma sihtgruppide ja avalikkusega. Teisisõnu peavad vabaühendused suunama näo poliitikutelt rahva poole. Samuti sunniks protsendiseadus ühendusi tegutsema senisest veelgi kaasavamalt ja läbipaistvamalt, mõtlema läbi tegevusi ja nende tulemuslikkust ning tugevdama selleks oma võimekust ja meeskonda.
Protsendiseaduse suhtes on ka kriitikuid. Üks kartus on, et see vähendab inimeste soovi annetada. Paraku on nõnda, et ega Eesti inimestel täna seda vaba raha nii palju polegi, et veel hoogsamalt annetada. Üks protsent tulumaksust pole aga annetus, vaid riigile kuuluva tulumaksu omapoolne suunamine.
Lisaks arvatakse, et sellisel juhul hakatakse toetama vaid näiteks haiglate juurde loodud MTÜsid ja sihtasutusi. Meie ettepanek on, et seda raha ei saaks suunata nn riiklikele MTÜdele ja sihtasutustele. See tähendab, et MTÜd ja SAd, mille loojateks on kas kohalikud omavalitsused või riigiasutused ja neile kuuluvad ettevõtted, langeksid toetust saajate nimekirjast välja. Samuti ei mahu meie ettepanekul toetuse saajate nimekirja erakonnad.
Tõenäoliselt leiduks neidki, kes sooviksid ühe protsendi rehepaplikult endaga seotud MTÜle suunata. Seadusse on võimalik kirjutada vastavad tõkendid ning ilmselgelt oleksid kõige suuremad kasusaajad ausad inimesed ning tegusad vabaühendused. Veelgi olulisemaks kasuks kogu ühiskonnale oleks aga ühe protsendi seaduse puhul poliitilisest kintsukaapimisest vabanemine ehk vabaühenduste päriselt vabamaks tegemine.
/nginx/o/2017/05/30/6725673t1hfac5.jpg)