Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/08/7557455t1h3568.jpg)
Kui eesmärk on vaid toota ingliskeelseid tippuurimusi, siis tekitab tõsist muret, et ülikool lakkab olemast Eesti poliitiline, ühiskondlik ja kultuuriline mõjutaja, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitdotsent, keeleteadlane Reet Kasik.
Kõrghariduspoliitika praegused arengusuunad tunduvad mulle kohati haridusvaenulikud. Reformid, millega taotletakse tõelist või kujutletavat rahvusvahelistumist, ei ole realistlikud, kuna meie kõrgkoolide ajalooline lähtekoht on teistsugune.