Reet Kasik.

FOTO: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kui eesmärk on vaid toota ingliskeelseid tippuurimusi, siis tekitab tõsist muret, et ülikool lakkab olemast Eesti poliitiline, ühiskondlik ja kultuuriline mõjutaja, kirjutab Tartu Ülikooli emeriitdotsent, keeleteadlane Reet Kasik.

Kõrghariduspoliitika praegused arengusuunad tunduvad mulle kohati haridusvaenulikud. Reformid, millega taotletakse tõelist või kujutletavat rahvusvahelistumist, ei ole realistlikud, kuna meie kõrgkoolide ajalooline lähtekoht on teistsugune.

Eesti riigi loomisest alates on meie kõrgkoolid olnud rahvahariduslikud õppeasutused, nende eesmärgiks on eestikeelse haritlaskonna loomine, et riik saaks funktsioneerida ja areneda eestikeelsena. Just selles on meie kõrghariduse jõud ja mõte. Kui ülikoolist tehakse suletud eliidi tippüksus, siis kaotatakse side ühiskonnaga, s.t selle Eestiga, kes ülikoole rahastab.