Loa saamine või mitte saamine sõltub aga väga mitme tasandi otsustest – alates keskkonnamõjude hindamisest, mille peab heaks kiitma keskkonnaamet, ning lõpetades ehitusloaga, mille andmine on kohaliku omavalitsuse pädevus. Valitsus tehase rajamist või rajamata jätmist ei otsusta.
Kavandatav koostööprotokoll pole seega mingi poliitiline dokument, vaid RMK tegevjuhtkonna tasemel sõlmitav töödokument, mis käsitleb puidu võimalikku ostmist ja müümist, mitte ühegi tehase rajamist. Est-For võib tahta mida iganes ja sõlmida puidu ostmiseks tarnijatega mistahes kokkuleppeid, aga kui tehase mõju keskkonnale on negatiivne, siis seda lihtsalt ei tule.
Nii suure investeeringu tegemine eeldab, et kõik keskkonnariskid on maandatud: nii otsene mõju veekogudele ja õhule kui ka kaudne mõju metsale. Tehase strateegilise keskkonnamõju hinnangu koostamist pole veel alustatudki ja seepärast pole praegu võimalik ka öelda, milliseks võivad kujuneda selle tulemused.
Kindel on aga see, et metsa raiutakse Eestis ka edaspidi ainult nii palju, kui mets seda võimaldab ja riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukava lubab, mitte nii palju, kui tööstusel tarvis läheb. Selle tagamiseks on meil olemas nii kodumaised normid kui ka rahvusvahelised metsade sertifitseerimise skeemid (FSC, PEFC).
Samuti pole õige väita, et RMK teeb koostööprotokolliga Est-Forile erandi või kohtleb Est-Fori kuidagi eriliselt. Samasugused pikaajalised kokkulepped on kättesaadavad ka kõigile teistele metsaostjatele, kes Eestis puitu töötlevad. RMK-l on puiduostjatega üle saja lepingu, millest osa on ka samas suurusjärgus nagu Est-Foriga kavandatav koostööprotokoll. Näiteks Graanul Investiga on RMK-l lepinguid kokku ligi 400 000 tihumeetri puidu müügiks, samuti on RMK-l pikaajalised lepingud Toftani saeveskiga.