Juhtkiri: ühe spiooniloo lõpp

Raivo Susi vahetati välja GRU agendi vastu. Foto: Kaitsepolitseiamet

Ühes James Bondi filmiseeria osas lausub nimitegelane, et tema erialal mängib edus poole ulatuses rolli vedamine. Võib öelda, et Venemaal 12 aastaks vangi mõistetud lennundusärimehel Raivo Susil ja Eestis viieks aastaks GRU kasuks luuramises süüdi mõistetud Artjom Zintšenkol vedas, ning mõlemad mehed on pärast laupäeval aset leidnud vahetust jälle vabaduses. Mõlemat juhtumit on raske kommenteerida, sest avalikkuse ette on jõudnud vaid üksikud detailid nendest lugudest.

Teada on, et Venemaa ja lääne eriteenistused tegutsevad hoopis erinevates poliitilistes oludes, mis tähendab, et need on oma tegevusloogikalt täiesti erinevad. Praegune Venemaa president on samuti KGB taustaga ning endine FSB juht, kes on kõrgemasse võimueliiti edutanud ridamisi KGB süsteemist tulnud inimesi. Ehk tšekiste, nagu nad end ise hellitavalt nimetavad. Venemaa eriteenistused on ühtaegu ärahellitatud, visad ja korrumpeerunud. Ära on neid hellitatud viimase kahe kümnendi jooksul, kui võimul on olnud Putin. Nende eelarveid on hüppeliselt kasvatatud ning nende võimupiire oluliselt laiendatud.

Kusjuures eri ametite ülesanded kattuvad – näiteks ka FSB tegeleb operatsioonidega välismaal. Seda on näidanud ka viimased Eestis lahvatanud spiooniskandaalid, kuhu on segatud nii välisluure SVR, sõjaväeluure GRU kui vastuluure FSB. GRU on nende organite hulgas olnud Putini ajal pigem vaeslapse rollis, kellele on süüks pandud läbikukkumisi Gruusias ja Ukrainas. Eriteenistuste võimupiiride laiendamine on omakorda viinud selleni, et nende läbiviidavatest operatsioonidest välismaal puudub ettekujutus isegi Venemaa välisministeeriumil ja -ministril, veel vähem on neil võimalust neid operatsioone blokeerida. Tegemist on riigiga riigis.

See tähendab muidugi ka suurt konkurentsi erinevate organite vahel raha jagamisel, mistõttu on vaja oma edukust peremehele pidevalt tõestada. Ka see on olnud üks faktor Vene luure aktiivsuse tõusu juures. Lisaks muidugi ka asjaolu, et luurajad on teatavasti professionaalsed paranoikud ning poliitikast on tarvis nad eemal hoida, muidu toovad endaga sinna eriteenistuste töömeetodid ja kiiksud.

Venemaal on see juhtunud ning nii tšekistidest eliit kui ka eriteenistused jagavad konspiroloogilisi vaateid, nagu kujutaks lääs endast Venemaale ja sealsele režiimile eksistentsiaalset ohtu. Rahvusliku julgeolekunõukogu esimehe Nikolai Patruševi sõnul on lääne eesmärk ei rohkem ega vähem kui Venemaa hävitamine. Et läänt tagasi hoida, on Vene eriteenistuste eesmärk tekitada seal niipalju segadust kui võimalik. See ongi väga lihtsalt väljendatuna Venemaa eriteenistuste aktiivsete meetmete eesmärk NATO riikides, sealhulgas Eestis.