Linnapea Taavi Aas.

FOTO: Sander Ilvest

Räägitakse, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. Ardo Ojasalu on poliitikas kätt proovinud, sealt välja pudenenud ja nüüd tegeleb poliitika jätkamisega teiste vahenditega. Selleks vahendiks on erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK), kirjutab Tallinna linnapea Taavi Aas (Keskerakond).

Nime poolest justkui ekspertkomisjon, kasutavad nad seda oma poliitikas saavutamata jäänu ärategemiseks.

Aga kas see on reaalselt sõltumatu uurimiskomisjon? Neljapäeval teatas selle komisjoni esimees Ardo Ojasalu, et alustasid menetlust mõnede linnameedias ilmunud artiklite osas. Kuid tulemus oli selge juba enne uurimise käivitamist.

Revolutsiooniline tribunal

«Nüüd tehakse ära õiguslik analüüs koos finantsanalüüsiga ja siis saab selgeks, kas Taavi Aas pannakse kohe trellide taha või saab ta veel mõnda aega ringi käia,» ütles ta neljapäeval (08.02) kell 17.42 ilmunud BNSi uudises.

Ühesõnaga, pole veel õiguslikku analüüsi, pole finantsanalüüsi, aga on kindel soov panna inimene trellide taha. Parajasti käivad sobiliku paragrahvi otsingud.

Kuid selgub, et analüüsile ei maksa liialt aega kulutada. Uurimiskomisjoni esimees Ojasalu jõuab juba kirjutada terve pika arvamusloo, kus on teada, milliseks kujuneb otsus. “Taavi Aas on 14 aastat maksumaksja raha raisanud ja ühel päeval tuleb hakata seda tagasi maksma! See päev on tulemas!” («Ojasalu: saabub päev, mil Aas peab maksumaksja raha tagasi maksma» 09.02, PM) Milleks siis üldse uurida, kui esimees juba teab, et tuleb maksma hakata?

Mul oleks väike palve – selline revolutsiooniline tribunal võiks siiski ära otsustada, kumb karistus rakendub. Kas tuleb minna trellide taha või tuleb lihtsalt trahv ära maksta?

Otsitud tõendid

Laiem üldsus pole kuigivõrd huvitunud kaebuse sisust, sellest, mis olid need linnameedias ilmunud artiklid, mida peeti problemaatiliseks. Nii nähti keelatud valimisreklaamina viis kuud (!) enne valimisi ilmunud Stolitsa artiklit, mis teatas minu kandidatuurist linnapea kohale. Muide, sama sisuga artiklid, mis refereerisid mu kõnet, olid ka Postimehes, Delfis js ERRis. Kui keelata kajastus, siis läheb see põhiõiguste vastu.

Aktiivne valimisagitatsiooni periood algab 40 päeva enne valimisi. Pole realistlik, et viis kuud enne valimisi linnameedia linnajuhtidest midagi ei kirjuta. Seda enam, et sel ajal polnud teised ka oma kandidatuurist teatanud.

Õnneks pole ERJK see organ, mis lõplikku sõna omab, vaid Eesti on õigusriik. Küll aga võiks osapooled mõista, et selliste lahmivate avaldustega ja nõrkade tõenditega vehkimine toob kaasa vaid komisjoni usaldusväärsuse kadumise.

Sõltumatut ja võimekat organit, mis erakondade rahastamist kontrollib vajab Eesti riik tõepoolest. Aga me ei vaja salamahti poliitika tegemise vahendit, mida juhib mees, kes veel hiljuti oli seotud ka ärikeelu saanud ehitusettevõttega Facio Ehitus ning ehitusettevõttega Riito Ehitus, mille kurss on üllatavalt sarnane. 

Miks kontrollib erakondi mees, kes ei suutnud isegi öelda, kes on selle ehitusfirma omanikud, mille nõukogu esimees ta on? (04.09.2015. Äripäev).