Neeme Korv

FOTO: Peeter Langovits

Hõimuvellede võidupidu ööl vastu esmaspäeva oli teleekraanilt sama nauditav jälgida kui suurt mängu ennastki – jäähoki MM-finaali Soome ja Rootsi vahel. «Suur» YLE kommentaator Antero Mertaranta tundus mängu viimasel kolmandikul taas kord olevat iseendast suurem – näis, et esimese hingamispausi lubas mees endale alles autasustamise ajal, kui mõnuga rootslaste hõbemedaleid kokku arvas. Kuid see oli alles sissejuhatus.



See, mis meeskonna rõivistust otse-eetris üle kanti, meenutas segu mingist hullumeelsest koduvideost või reality-show’st. Lõvid (Leijonat – Soome hokikoondise hüüdnimi) sõna otseses mõttes möirgasid ja hullasid ning kiskusid kaasa ka pintsaklipsustatud YLE reporteri, kes šampanja- ja šampoonidušist hoolimata püüdis väärikust säilitada ja niivõrd-kuivõrd mölluga kaasa minna.

Mõnus oli vaadata, kuidas soliidne hokistuudio muigelsui kommenteeris, et las nüüd poisid pidutsevad – pingelangus on arusaadav. Vaevalt leidus soomlast, kes võidujärgset siirast ülemeelikust meeskonnale või selle näitamist ontlikule avalik-õiguslikule telele pahaks pani. Meil, kardetavasti, samasuguses olukorras vinguviiulid juba saaginuks, nõudes Margus Allikmaa tagandamist.