Krytyka Polityczna asutaja ja Varssavis tegutseva Edumeelsete Uuringute Instituudi direktor Sławomir Sierakowski selgitab kõmu tekitanud niinimetatud holokaustiseaduse tagamaid.
Sławomir Sierakowski: Poola juudi küsimus (5)
10. veebruar 2018, 21:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola valitsus on suutnud taas üles keerutada rahvusvahelise kriisi, sel korral seadusega, mis esmapilgul peab asuma võitlema väljendiga «Poola surmalaagrid». Seadus võtab sihikule välismaal mõnikord lühiduse huvides kasutatava mõiste surmalaagrite kohta, mille natsid rajasid Teise maailmasõja ajal Poola territooriumile. Ent selle taga peitub palju enam.
Kui poolakad räägivad Varssavi getost, ei näe keegi selles probleemi. Samamoodi ei suhtu keegi, kes kasutab väljendit «Poola surmalaagrid» – nende kasutajate sekka kuuluvad näiteks Ameerika endine president Barack Obama ja föderaalse juurdlusbüroo (FBI) endine direktor James Comey –, halvasti Poolasse. Niisuguseid väljendeid leiab isegi Poola koolikirjandusest, näiteks Zofia Nałkowska suurepärasest holokausti käsitlevast teosest «Medaliony». Sellegi poolest arvavad paljud poolakad, et välismaalasi juhatab see väljend eksiteele.
See ei ole esimene kord, mil Poola poliitikud on astunud välja «Poola surmalaagrite» vastu, ja see ei ole olnud ainult valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) teema. Õigupoolest võttis selle esimesena üles Poola endine välisminister Radek Sikorski. Kuid uus seadus tegelikult ei mainigi surmalaagreid. See muudab karistatavaks poolakate süüdistamise kuritegudes teiste rahvaste vastu. Seadus teeb küll erandi teadustöödele ja kunstiteostele, aga mitte ajakirjandusele, mis kujutab põhimõttelist ohtu avalikule arutelule.
Seaduse vastavat osa tasub lausa tsiteerida:
Isikut, kes avalikult ja faktidest hoolimata süüdistab poola rahvast või Poola riiki vastutuses või kaasvastutuses natsikuritegude eest, mille pani toime Saksa Kolmas Riik [...] või muudes kuritegudes rahu vastu, kuritegudes inimsuse vastu või sõjakuritegudes või mõnel muul moel pisendab mainitud kuritegude tõeliste toimepanijate vastutust, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Iisraeli Varssavi saatkond esitas selle peale kainestava küsimuse: kas holokausti üleelanud, kes kõnelevad oma läbielamistest, tunnistatakse samuti kurjategijaks? Jeruusalemmas ähvardas Knesset lausa vastu võtta seaduse, mis tunnistaks kuriteoks nende poolakate osa pisendamise, kes osalesid holokausti elluviimises. Iisraeli parlamendi 120 liikmest toetab niisugust eelnõud 61 saadikut.
Juba enne seda, kui Poola seim ja senat seaduse vastu võtsid, tegi Ameerika riigidepartemang kõige teravama avalduse Poola suhtes pärast 1989. aastat, hoiatades «vastuvõtmise korral tgaajärgede eest, mida see eelnõu võib avaldada Poola strateegilistele huvidele ja suhetele, kaasa arvatud Ühendriikide ja Iisraeliga». Naaberriigi Ukraina endine välisminister oli veel otsekohesem: «Poola on lakanud olemast Ukraina strateegiline partner. Tänane Poola ähvardab blokkida meie lõimumise Euroopaga.»
Tõepoolest, Poola on seadnud löögi alla suhted kolme tähtsaima liitlase Ameerika, Saksamaa ja Ukrainaga, kes seni on pigistanud silma kinni maa tegeliku juhi Jarosław Kacziński jantimise ees. Nüüd võib Poolat oodata ees isolatsiooni jäämine läänes ja rahvusvahelise mõju kaotus, mis jätaks maa üsna kaitsetuks Vladimir Putini revanšistliku Venemaa ees.
Küünikud Poola eesotsas
Ehkki suur osa Poola eliidist suhtub seadusse õudusega, ei ütle Kaczyński sellest lahti. Siinkohal tuleb kindlasti mainida, et nagu tema meie seast lahkunud kaksikvend Lech, ei ole Jarosław Kaczyński antisemiit. President Lech Kaczyński oli Poola antisemitismi selge vastane ja tähistas sünagoogis hanukat. Õigupoolest oligi Poola valitsus seniajani küllap üks Iisraeli-meelsemaid kogu Euroopas, mida väljendas näiteks puudumine hiljutiselt ÜRO Peaassamblee hääletuselt, millega mõisteti hukka Jeruusalemma tunnistamine Iisraeli pealinnaks Ameerika presidendi Donald Trumpi poolt.
Kuid Jarosław Kaczyński, kelle populismi vend suutis vaos hoida, kavandas uue seaduse nii, et see tuleks poliitiliselt kasuks tema juhitud PiSile, millega võttis tsentristlikud valijad sisuliselt pantvangi. See ei ole neile vastumeelt, sest mõte keelata väljend «Poola surmalaagrid» tundub igati õilis ja hea.
Samal ajal peab Kaczyński pärast seda, kui on kihutanud kõige radikaalsemad parempoolsed poliitikud (välisministri Witold Waszczykowski, kaitseministri Antoni Macierewiczi ja keskkonnaministri Jan Szyszko) valitsusest minema, võitma tagasi ka PiSi paremäärmuslike valijate usalduse. Neile meeldib, et Poola astub Iisraeli, Ukraina ja tegelikult kogu maailma vastu välja.
PiSi küünilisus ilmneb imehästi tõigas, et isegi nende enda juhtivad tegelased tunnistavad poolakate osa juutide vaenamises. Umbes kuu aega tagasi võrdles Ryszard Czarnecki, PiSi liige ja Euroopa Parlamendi asepresident, üht opositsioonilise Kodanikuplatvormi Euroopa Parlamendi saadikut szmalcownik’iga. See on halvustav sõna nende kohta, kes pressisid välja juutidelt, kes end varjasid, või neilt poolakatelt, kes juute kaitsesid.
Mis siis veel sellest rääkida, et Euroopa Parlamendi nelja fraktsiooni juhid kutsusid seejärel üles Czarneckit ametist eemaldama või et Poola peaminister Mateusz Morawiecki asus tema kaitsele. Kas ei tunnistanud Czarnecki szmalcownik’e hukka mõistes mitte, et lisaks poolakatele, kes päästsid juutide elusid, leidus neidki poolakaid, kes saatsid neid surma, nagu on põhjalikult ja dokumentaalselt näidanud paljud Poola ajaloolased, näiteks Jan Gross, Irena Grudzińska, Barbara Engelking, Jan Grabowski, Jacek Leociak, Dariusz Stola ja mitmed teised?
Nüüd aga, kuu aega pärast seda, kui kõrge PiSi liige tõstis esile selliste poolakate olemasolu, on tema erakond tõstnud kilbile väljendi «Poola surmalaagrid», et sellist asja üldse eitada. Poola endine peaminister Donald Tusk nentis Twitteris: «Kes iganes levitab väärväljendit «Poola surmalaagrid», kahjustab Poola head nime ja Poola huve. Selle seaduse autorid on tõstnud selle jäleda laimu maailmaareenil palju tõhusamalt esile kui keegi eales varem.»
Kõhedust tekitava tõigana võeti uus seadus vastu just Auschwitzi vabastamise 73. aastapäeval ning õige pisut enne seda, kui möödub 50 aastat Poola kommunistliku valitsuse 1968. aasta antisemiitlikust kampaaniast, mis tõi kaasa 20 000 poolaka, sealhulgas paljude helgete peade lahkumise kodumaalt. Praegu võib leida nende kahe sündmuse vahel ühe ebameeldiva sarnasuse: mõlemal juhul on Poola andnud iseendale sädemeid lööva hoobi otse näkku, kui on üritanud kihutada «patriootlike valijate» seas üles natsionalistlikke kirgi. Tahaks loota, et sellega sarnasused ka piirduvad.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Copyright: Project Syndicate, 2018.