Eesti Riigiarhiiv alustas tegevust 1. aprillil 1921. Oma 70. aastapäeva otsustati tähistada 17. aprillil 1991 Tallinna Linnaarhiivi ruumides Tolli tänaval avatud näitusega «Eesti Vabariik Riigiarhiivi dokumentides».
Peeter Langovitsi tagasivaade: Eesti Vabariik riigiarhiivi dokumentides (2)
9. veebruar 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba fuajeesse sisenedes püüdsid pilku ajahambast puretud suur maal ja selle kõrval eksponeeritud riigivanema Konstantin Pätsi ja mitme Eesti kindrali portreed. Maalil kujutati 24. veebruaril 1918 Eestimaa Päästmise Komitee liikmeid Konstantin Konikut, Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi krediidipanga hoones Estonia puiesteeel – kohas, kus esimest korda tuli kokku Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Suuremõõtmeline maal oli esimest korda pärast 1940. aastat taas avalikkuse ees.
Autori kohta puudus märge, sest polnud lõplikku selgust, kes selle oli maalinud. Arhiivitöötajatelt sain põnevat lisateavet. 1921. aastal tellimusena valminud harukordse maali autoriks oli vene kunstnik Nikolai Kalmakov. Punavõimu kehtestamisel Eestis otsustasid arhiivitöötajad maali päästa ning raamilt mahavõetuna ja kokkumurtuna peideti see arhiiviriiulitele. Arhiivihoidlast toodi räsitud maal päevavalgele alles 1988. aastal. Uuesti raamile tõmmatud restaureerimata maali sel näitusel eksponeeritigi. Paslik on siinkohal lisada, et aastaid hiljem jõudis ekspertiisi läbinud ja restaureeritud Nikolai Kalmakovi rariteetne maal «24.veebruar 1918» aukohale Eesti Panga Iseseisvussaalis.
Pärast juubelikõnesid, mil meenutati ajaloolisi arhiivimaterjale, liiguti fuajeest maja teisele korrusele tutvuma ülejäänud ekspositsiooniga, mis oli koostatud aastatest 1920–1940 pärinevatest riigikogu kantselei, presidendi kantselei, sise- ja välisministeeriumi jt riigiasutuste arhiividokumentidest ja -fotodest.
Vitriinidesse teemade kaupa paigutatud materjalid kajastasid riigi sise- ja välispoliitikat, kultuurielu ja vähemusrahvuste organisatsioonide tegevust. Eraldi vitriinis sai näha käibel olnud raha ja riiklike autasude jooniseid.
Välispoliitika ja sisepoliitika vitriinis olid väärtuslike dokumentide seas Eesti ja Saksamaa mittekalletungilepingu Saksamaa-poolne ratifitseerimiskiri ja Eestisse akrediteeritud välisriikide saadikute volikirju. Esimest korda oli võimalus näha Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingut, millega olid koos 1920. aasta Eesti-Vene piiriraamat ning Parikaste tehtud foto Tartu rahu sõlmimise hetkest.
Väljapanekus oli materjale vabadussõjalaste liikumise kohta ja nende keskliidu põhikiri. Eraldi osas olid arhiivimaterjalid Eesti Vabariigi okupeerimise ja annekteerimise kohta, sh ka dokumendid täiendavate Nõukogude vägede sissetoomisest Eestisse 17. juunil 1940. Eesti Vabariigi kultuurielu tutvustavas vitriinis olid aukohal materjalid 1938. aasta üldlaulupeost ja valik kunstipärases nahkköites raamatuid.