Paula Rõuk: isiklike lugude toel jõuab ebateadus massidesse

Paula Rõuk Foto: Liis Treimann / Postimees

Vaktsineerimisvastased ühinevad ja jagavad oma «teadmisi» sotsiaalmeedia gruppides ja internetilehekülgedel. Teada on see, et internetist võib leida kinnitust peaaegu kõigele, nii ka vaktsiinide ohtlikkusele.

Tippides sisse «vaktsiinikahjustused», leiab eestikeelset informatsiooni kuhjaga, alates erinevatest kogemustest kuni välismaa arstide tõlgitud arvamusteni. Paraku ei põhine ükski neist usaldusväärsel allikal.

31. jaanuaril said kõik Eesti koolid Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingult kirja, kus küsiti vanemate nõusolekut tüdrukute vaktsineerimiseks HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu. Selle varjus esitati kontrollimata ja kergesti ümberlükatavad väited vaktsiini kahjulikkuse kohta. 

Sarnaseid kirju on kokku klopsitud varemgi. Eesti Patsientide Esindusühing saatis sotsiaalministeeriumile pika HPV-vaktsiini vastase kirja. See oli märkimisväärne selle poolest, et kokku olid kogutud sisuliselt kõik infokillud, millel põhineb HPV-vaktsiini vastane «teadus». Sotsiaalminsteerium lükkas väited punkt punkti haaval ümber.

Ettepanek HPV-vaktsiin Eesti riiklikku immuniseerimiskavasse lisada sündis arstide, ekspertide ja erialaseltside koostöös ning sellele eelnes põhjalik kulutõhususe analüüs Tartu Ülikooli teadlastelt. See kõik muutub tähtsusetuks siis, kui ilmub välja ema, kes väidab, et tema lapse väärareng või äkiline haigestumine oli põhjustatud just saadud vaktsiinist. Inimlik kaastunne paneb vastutahtmist pähe mõtte: «Aga mis siis, kui see juhtub minuga?»

Vaktsiinide süüdistamine võib alata pelgalt sellest, kui meditsiinisüsteemis pettub üks inimene, kes soovib kuidagigi seletada enda või oma lapse pealtnäha seletamatut terviseriket. Teda tuuakse edaspidi näiteks kui kannatanut ning aina uued inimesed leiavad võimaluse samastuda. 

Võiks arvata, et tegemist on vaid äärmusega, liikumisega, mis massidesse ei jõua. Teiste riikide näited annavad tõestust, et võib jõuda küll. Jaapanis langes HPV vastu vaktsineerimine pärast üleriigilist valeinformatsiooni levitamise kampaaniat 70 protsendilt ühele protsendile. Vaktsineerimine on langenud ka Taanis ja Iirimaal.

Kuidas peaks tüdruk käituma, kui ühelt poolt räägitakse koolis papilloomiviirusest, emakakaelavähist ja vaktsiinist, teisel pool aga seisab vaktsiinivastane ema, kes on tarkusi ammutanud internetiavarustest? Mis saab siis, kui too ema hirmutab ennast ja oma last kohutavate videotega «vaktsiinikahjustusega» tüdrukutest? Kuidas saab siis noor inimene teha oma tervisele kasuliku otsuse?

Õnneks ei ole kõik kadunud ja emakakaelavähki, mida põhjustab inimese papilloomiviirus, saab ennetada regulaarse testimisega. Sel juhul saab noor naine võimaluse oma tervist hoida ka siis, kui vaktsiin jääb talle mingil põhjusel keelatuks.