Riigiametnik selgitab: viis võimalust, kuidas laste kasvatamine kajastub pensionis

Lapsed Foto: SCANPIX

Laste arv peres mõjutab tulevast pensioni, kuna riik maksab laste kasvatamise ajal teatud juhtudel näiteks vanema eest sotsiaalmaksu. Väikelapse eest tehakse ka täiendavaid makseid kogumispensioni teise sambasse ning iga laps annab käesolevast aastast täiendava pensionilisa, kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp.

1. Teatud juhtudel maksab riik vanema eest sotsiaalmaksu laste kasvatamise ajal. Sotsiaalmaks panustab pensioni- ja ravikindlustuse süsteemi.

Esmalt maksab riik alla kolmeaastast last kasvatava vanema või hoolduspere vanema eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis on 2018. aastal 470 eurot. Samalt määralt maksab riik sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla kaheksa-aastane. Lisaks maksab riik sotsiaalmaksu vanema eest, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast last. Oluline on seejuures, et nii lapsed kui nende kasvatajad peavad elama Eestis, st olema residendid.

2. Kohustusliku kogumispensioni teise sambasse teeb riik kuni kolmeaastase lapse kasvatamise eest täiendavaid makseid.

1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on vanemal, eeskostjal või hooldajal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid, mille suurus on neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel).

Kui lapsevanem on sündinud enne 01.01.1983 ja pole liitunud teise sambaga (see pole enne 1983. a sündinutele kohustuslik), saab ta pensionilisa kolme aastahinde suuruses iga lapse kohta, kes sündis pärast 01.01.2013 ning keda on pensionilisa taotleja kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

3. Lapsevanem saab minna soodustingimustel varem vanaduspensionile, kui on kasvatanud enam kui kolme last või puudega last.

Näiteks saab lapsevanem minna viis aastat varem vanaduspensionile, kui on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või kui isik on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud viite või enamat last. Kolm aastat varem saab vanaduspensionile minna, kui inimene on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud nelja last ning aasta varem, kui on sama perioodi kasvatanud kolme last.

Kui samade laste suhtes on mitmel inimesel õigus soodustingimustel vanaduspensionile, siis lepivad nad omavahel kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult.

4. Üks vanem (või last kasvatanud inimene) saab pensionilisa lapse kasvatamise eest kahe aastahinde suuruses, kui laps on sündinud ajavahemikus 31. detsembrist 1980 kuni 31. detsembrini 2012, teda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat ja tema eest ei ole arvestatud kahte aastat pensionistaaži. Pensionilisa laste kasvatamise eest makstakse vaid ühele lapse kasvatajale, kelle pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud pensionistaaži kaks aastat iga lapse kohta.

Pensionilisa laste kasvatamise eest saab juurde järgmistele pensionitele: vanaduspensionile (sh ennetähtaegsele vanaduspensionile ja edasilükatud vanaduspensionile); soodustingimustel vanaduspensionile; toitjakaotuspensionile, kui pensioni suurus on arvutatud toitja pensionistaaži alusel ning kui pensioni saaja vastab pensionilisa saamise tingimustele.

Näiteks, paaril on kolm last. Esimene laps sündis aastal 1979, teine laps 1984 ja kolmas laps 1992. Kui üks kasvatajatest läheks pensionile, siis tema pensionistaaži hulka arvestatakse kaks aastat esimese ja teise lapse kasvatamise eest. Kolmanda lapse kasvatamise eest saab pensionilisa.

5. Alates 2018. aastast makstakse täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses (aastahinne on 5,767 eurot) iga lapse eest, keda on kasvatatud vähemalt 8 aastat.

Täiendava pensionilisa saamiseks ei pea esitama avaldust. Nendele, kelle pension on määratud enne 01.01.2018 ja kes saavad pensioniõiguslikku staaži või pensionilisa laste kasvatamise eest, arvutatakse pensionile juurde täiendav pensionilisa automaatselt. Aastas maksab täiendav pensionilisa 30 miljonit eurot ja selle saajaid on ligi 230 000 inimest.

Näiteks, kui inimesele on määratud vanaduspension ja ta saab kolme lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži kaks aastat iga lapse kohta, siis arvutatakse tema pensionile juurde täiendav pensionilisa kolme lapse eest kokku 17,30 eurot (3 x 5,767).