Euroopa Liidu ametnik Airis Meier kirjutab SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaiu sotsiaalmeedia postitusele vastates, miks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine ja Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva pidustused ei ole mõttetud.
Airis Meier: mida teie viimase kuue kuu jooksul korda saatsite, härra Vooglaid? (81)
5. veebruar 2018, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4. veebruaril postitas Varro Vooglaid oma Facebooki konto seinal, et Euroopa Liidu Eesti eesistumine oli täiesti mõttetu. Et sellest veel väheks jäi, lisas ta, et Eesti sajanda juubeliaasta väärikas ja meeldejääv tähistamine on enamasti lihtsalt pidu.
Esiteks, vaatame mida mõttetut selle eesistumise ajal tuhandete Eesti ametnike ühise panusena tehtud sai? Eesistumise raames toimus Eestis 275 ametlikku üritust, millel osales umbes 34 000 külalist. Kokku töötati 377 eelnõuga ning kokkulepe saavutati 38 ühises seisukohas, sõlmiti 38 poliitilist kokkulepet Euroopa Parlamendiga ning Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus kinnitati 36 poliitilist järeldust (www.eu2017.ee). Mida teie viimase kuue kuu jooksul korda saatsite, härra Vooglaid?
Kaupmeeste ja muude kohalike teenusepakkujate lisakäibest tulenevat kasu ei jõua hetkega üles lugedagi. Samuti läheks liiga pikaks siinkohal hakata selgitama, millist mainekasu sai Eesti riik ja eestlased, olles Euroopa Liidu poliitilisel pildil kõige kesksemal kohal. Kõige selle kohta on piisavalt analüüse ja kirjutisi ilmunud. Eesistumisest tulenevat positiivset pärandit saame tundma veel mitme aasta vältel.
Kuni tänaseni ei teadnud ma mitte kedagi, kes oleks teadnud kedagi, kes oleks arvanud, et Eesti riigi juhtiv positsioon Euroopa Liidus kuue kuu jooksul oleks vähimalgi määral mõttetu või raharaiskamine olnud.
Teiseks, millel põhineb Vooglaidi suur isamaa-armastus, mida ta ikka ja jälle esitleda püüab, kui ta Eesti juubeliaastal Eesti ajaloo meenutamist, kodanike tänamist, Eesti iseseisva riigi üle uhkeks olemist ja oma lipuvärvide kalliks pidamist, mingiks lihtsaks peoks peab?
Omariiklus ei ole ainult riigi füüsiline piir. Piirist veelgi tähtsam on kodanike positiivne vaimsus ja usk, et Eesti on maailmakaardil kui riik, millel on maailmale midagi erilist pakkuda. Eesti 100 sündmuste keskmes on Eesti inimene. Ta on kas üritustest osa võtmas või ise neid korraldamas, ta on kas Eestis või väljaspool Eesti riigipiire, ta on kas noor või vana. Ma võin teile kinnitada, härra Vooglaid, mingi lihtsalt pidu see ei ole.
Ainus mõttetus, mis mulle seoses Vooglaidiga seostub, on tema põhimissioon kaitsta nende huve, kes seda kaitset tegelikult ei vajagi. Ülejäänud mõistlik osa Eesti elanikkonnast tegeleb jätkuvalt nende asjadega, mis tegelikult ka lisandväärtust toovad ja Eesti lippu kõrgel hoiavad.