Anne Sulling: kuidas ületada surmaorgu?

Anne Sulling.

FOTO: Tairo Lutter

Ehmatav, aga Eesti on OECD riikide hulgas tagareas sellise innovatsiooni poolest, mis riiki raha sisse toob. Riigikoguliige Anne Sulling (Reformierakond) teeb seitse ettepanekut, kuidas ületada «surmaorgu» teadustöö ja sellel põhinevate kasumlike toodete loomise vahel.  

Eesti innovatsioonisüsteem ei tööta nii nagu see võiks. Kui OECD möödunud aasta lõpul reastas liikmesriigid innovaatilisi tooteid turule toovate ettevõtete osa järgi, siis oli Eesti kõige viimane tööstus-, teenus- ja ka tootmisettevõtete arvestuses. See mõjus äratuskellana, sest avalikus arutelus oleme e-riigi eduloo paistel harjunud end innovatiivseks riigiks pidama. Nüüd saime kinnituse faktile, et sellise innovatsiooni poolest, mis riiki raha sisse toob, oleme tagareas.

Lõtku, mis jääb teadustegevuse ning teadustöö tulemustel põhinevate toodete ja teenuste loomise vahele, nimetavad majandusteadlased surmaoruks. See laiutab enamasti riikides, kes suunavad raha teadustegevusse, eeldades seejuures vaikimisi, et ettevõtted ise hoolitsevad teadustöö tulemuste rakendamise eest. Praktika on näidanud, et ilma vajalike tugistruktuuride- ja toetusmeetmeteta arendusfaasis ettevõtted seda enamasti siiski ei tee, seetõttu ei jõua teadus- ja arendustegevuse tulemused paraku uutesse toodetesse ega teenustesse. Eestigi kuulub nende riikide hulka, kus poliitikaringkonnad ei ole teadvustanud, et tee sillutamisel üle surmaoru on oluline roll riigil. Arendusfaasi toetamise pealt kokku hoides oodatud majandustulu ei tõuse.

Tagasi üles