/nginx/o/2018/02/03/7542565t1h2c66.png)
/nginx/o/2018/02/03/7542571t1hd187.png)
Küberründajate loov mõtlemine sunnib loovalt mõtlema ka neid, kes tegelevad küberturbega, kirjutab võrguoperaatori ja internetiteenuse pakkuja BT Group tegevdirektor Gavin Patterson.
Gavin Patterson: neurodiversiteediga küberkuritegevuse vastu (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küberturve on üks digitaalajastu otsustavamaid muresid. Kõigil, nii kodumajapidamistel, ettevõtetel kui ka valitsusel, on anda oma panus meie ajastu kõige väärtuslikuma «kauba», nimelt andmete kaitmisse. Küsimus seisabki ainult selles, kuidas seda saavutada.
Probleemi tähtsust ei saa kuidagi alahinnata. Ründajad muutuvad aina väledamaks ja nupukamaks, nende käsutuses on aina mitmekesisem ründearsenal, rünnakud toimuvad aina kiiremini ja need on aina keerukamad. Minu firma BT (võrguoperaator ja internetiteenuse pakkuja) turbemeeskond leiab 100 000 kahjurvara esindajat päevas – see teeb rohkem kui ühe sekundi kohta!
Küberründajate loov mõtlemine sunnib loovalt mõtlema ka meid, kes me neid tõrjume ja eemal hoiame. Seepärast tuleb pidada esimeseks sammuks seda, et võitlusse kaasatakse piisavalt palju andekaid ja hea väljaõppega isikuid. Näitas ju International Data Corporationi hiljutine uuring, et koguni 97 protsenti organisatsioone tunneb muret oma turbeoskuste pärast. Teise uuringu kohaselt ootab meid 2022. aastal ees olukord, kus täitmata on 1,8 miljonit küberturbe ametikohta.
Niisuguse kriitilise tähtsusega turbespetsialistide puuduse tingimustes on eriti oluline osata välja töötada uued võimalused, kuidas ligi tõmmata, harida ja alal hoida andekaid inimesi ning sel moel luua piisava suurusega äärmiselt oskuslike küberasjatundjate varu, kes on valmis andma küberkurjategijatele väärilise vastulöögi.
Edu saavutamise võti peitub andekuse ja väljavaadete diversiteedis ehk mitmekesisuses. Sealhulgas neuroloogilises diversiteedis, näiteks sellises, mida esindavad autismi, Aspergeri sündroomi ja tähelepanu defitsiidi häirega inimesed. Aspergeri sündroomi või autismiga inimesed kalduvad näiteks mõtlema märksa sõnasõnalisemalt ja süstemaatilisemalt, mis muudab nad eriti heaks matemaatikas ja mustrite äratundmises – ja need on küberturbes kriitilise tähtsusega omadused.
Probleeme tekitab see, et neuroloogiliselt erilistel inimestel kipub tavapärase intervjueerimise käigus, mis tugineb väga jõuliselt heale sõnalisele suhtlemisoskusele, raskusi tekkima. Nii ei leia sellised inimesed tihtipeale kuigi hõlpsasti tööd ja isegi kui leiavad, ei pruugi töökeskkond neid adekvaatselt toetada.
Ühendkuningriigi Üleriikliku autistide ühingu andmeil on riigi autistidest täiskasvanutest täiskohaga töökoht ainult 16 protsendil ja üldse mingi tasustatav töökoht pelgalt 32 protsendil – samal ajal kui puuetega inimeste puhul on see protsent 47 ja puueteta inimeste puhul koguni 80. See ilmestab hästi raskusi, mida sellised tööotsijad peavad üle elama, aga näitab ühtlasi, kui tohutu kasutamata ressurss nende näol meid ees ootab.
Me oleme BTs mõistnud neurodiversiteedi potentsiaali küberturbe tugevdamises ning kujundanud ümber viisi, kuidas me kandidaadiga tööintervjuu ajal suhtleme. Me õhutame neid kõnelema oma huvidest, mitte ei oota, et nad lihtsalt vastaksid tüüpküsimustele tööga seotud sihtide kohta või loetleksid üles oma tugevad ja nõrgad küljed. Sellise muutuse on juba edukalt läbi viinud näiteks Microsoft, Amazon ja SAP programmeerijate ja tarkvaraarendajate leidmiseks ning Ühendkuningriigi luure- ja julgeolekuasutus GCHQ, mis, muide, kujutab endast üht riigi suuremat autistlike inimeste tööandjat.
Loomulikult ei sobi uuendatud tööintervjuu viis mitte igale kandidaadile. Aga see on vähemalt algus. Laiemalt mõeldes peame nagunii tegema palju rohkem: mitte kõigest pakkuma neuroloogiliselt erilistele kandidaatidele avaramaid võimalusi, vaid ka andma kõik, et neist võimalustest teataks.
Niisugune muudatus nõuab juba valitsuse ja ärimaailma kindlat pühendumist ja ka omavahelist koostööd. Mul on suur rõõm teada anda, et BT on sel rindel juba asunud juhtrolli, tehes muu hulgas Briti valitsusega koostööd riikliku programmi «Cyber Discovery» raames – see on spetsiaalne algatus kooliõpilaste kaasamiseks kübermaailma – ja luues omaenda praktikaprogramme.
Digitaalajastul tuleks neurodiversiteeti puuduse asemel hinnata hoopis konkurentsieeliseks. Meil on nüüd võimalik panustada andekatele inimestele, kes muidu on töö mõttes tihtipeale kõrvale jäetud, ning olla sel moel kasulik neile, ettevõtlusele ja ühiskonnale tervikuna. Tunnistades ja edendades selle sageli tähelepanuta jäetud talendivaramu rikkust, suudame jagu saada kriitilise tähtsusega oskuste vähesusest meie majanduses ning parandada oma võimet võidelda küberkuritegevusega. Sellist võimalust ei tohi käest lasta.
Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Copyright: Project Syndicate, 2018.