Märts Sults: ilma gümnaasiumidiplomita kõrgkooli – järjekordne häma!

Tartu Ülikool Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Härra Jaak Aaviksoo, ära häma! Sa tekitad õpilastes väga erinevaid emotsioone, millest kõige ohtlikum on see, et õppida ei olegi enam vaja − ülikooli saab ka niisama, kirjutab riigikogu liige ja õpetaja Märts Sults Õpetajate Lehes. 

Endine haridusminister Jaak Aaviksoo on hakanud pika pausi järel hariduse teemal jälle kõvasti sõna võtma. Mis olid Aaviksoo saavutused haridusministrina? Õpetaja ametikoht 35 tundi, milles võis olla ka 35 kontakttundi, tugipersonali kaotamine, sest tugi­spetsialistide tööülesanded kirjutati õpetaja ametijuhendisse, klassijuhatajatasu kaotamine, õpetajate ametijärkude kaotamine … − ei jõuagi ühe hooga tema «innovatiivseid» uuendusi üles lugeda.

Kogu see pseudoreformimine külvas õpetajate hulgas segadust ja ebakindlust, mis kandus paratamatult üle ka õpilastele. Mis kõige küünilisem, haridussüsteemi «reformimine» käis kogu aeg õpetajate palga tõstmise nime all.

Nüüd siis uus mõte, et ilma gümnaasiumidiplomita saab kõrgkooli/ülikooli astuda – peab ainult sisseastumiseksamid ära tegema. Pikaaegse koolijuhi kogemusega ja reaalaine õpetajana julgen nimetada Aaviksoo mõttevälgatust hämaks.

Gümnaasiumi lõpetamiseks ja diplomi saamiseks on praeguse seaduse järgi vaja läbida gümnaasiumis ette nähtud õppekava ning sooritada riigieksamid. Kui üks nendest kriteeriumitest on täitmata, ei loeta gümnaasiumi läbituks ja siis lõputunnistust (diplomit) ei saa.

Riigieksamid kaotasid pedagoogilise sisu

Riigieksamite algusaastatel oli nende eesmärk positiivne: õpilane sai ise valida riigieksami sooritamiseks õppeained (matemaatika ning kirjand olid kohustuslikud) ning riigieksamid olid ka sisseastumiseksamid ülikooli. Siit johtuvalt oli kontrollitavate teadmiste maht gümnasistile vastav/kohane. See kehtis seni, kuni meedia hakkas koostama koolide «edetabeleid», sealt alates hakkas pihta koolides dumping riigieksamiteks, mis kaotas riigieksamitest pedagoogilise ja haridusliku sisu: oli tähtis vaid sooritustulemus või sooritusvõimekus, keegi ei hinnanud enam gümnasisti teadmistes toimunud nihet, mis peaks olema õppimise ja omandatu mõõdupuu.

Riigieksamite sooritamine/mittesooritamine ei ole kriteerium, eriti juhul, kui positiivse tulemuse saavutamisest piisab ühest punktist sajast.

Riigieksamid jooksid lihtsalt sisust tühjaks ning muutusid riigile mõttetuks püsikuluallikaks, ca miljon eurot aastas kulutab riik gümnasistidele riigieksamite korraldamiseks (see on 700 õpilasega kooli aastaeelarve!).

Siit järeldus: riigieksamite korraldamine gümnasistidele tuleb lõpetada. Koolieksamite ning koondhinnete põhjal tuleb väljastada gümnasistile haridust tõendav dokument, mille alusel on ta akrediteeritav ülikooli sisseastumiseksamitele lubamiseks. Riigieksamite sooritamine/mittesooritamine ei ole kriteerium, eriti juhul, kui positiivse tulemuse saavutamisest piisab ühest punktist sajast.

Nii et hr Jaak Aaviksoo, ära häma! Sa tekitad õpilastes väga erinevaid emotsioone, millest kõige ohtlikum on see, et õppida ei olegi enam vaja − ülikooli saab ka niisama. Sa devalveerid haridust! Sa räägi ikka kõva häälega, et gümnaasiumi lõpetamise kriteeriumiks olnud riigieksamid on ajast ja arust ning see praktika tuleb otsekohe lõpetada, ning et ülikoolidesse astumiseks tuleb taastada sisseastumiseksamid, mille raskusaste on üles ehitatud vastavalt Eesti gümnaasiumites kehtivatele aine- ja õppekavadele ning läbitud kursustele.

Jah, ülikooli saab astuda riigieksameid sooritamata – see on sõnum, mida tuleb levitada!