:format(webp)/nginx/o/2018/02/04/7543527t1h48f7.jpg)
Paar nädalat tagasi sain peksa, sest julgesin eesti keeles kõneleda. Ja seda täiesti avalikus kohas ning mitte ainult ühe inimese käest, kirjutab Kaarel Veike.
Kaarel Veike: koerte tõunimetuste osas võiks lõpuks üksmeel saabuda (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale esimest lööki panid paljud teisedki oma hoobi takkajärgi. Mõni siiski tuli ja astus minu kaitseks välja, kuid pigem vaoshoitult või lihtsalt pöidlanuppu vajutades. Õnneks ühtegi sinikat ega armi ei jäänud, sest see kõik toimus Facebookis, mis on juba ise ülekere sinine.
Aga mis siis täpsemalt juhtus? Miks ei lubatud mul kõneleda meie omas keeles? Lubage mul alustada algusest.
Postimehe lemmikloomaportaalis lemmik.ee tutvustatakse kuni Eesti vabariigi suure juubelini videosarja «99+1» raames erinevaid koeratõuge. Mina olen nende videote produtsent.
Kuigi eestlased on koerainimesed ning seda näitab ka videote üldine soe vastuvõtt, siis nagu eestlastele kohane, leidub keegi, kes soovib natukene vingulaulu laulda. Ja ega see polegi üldse paha asi, sest me ikkagi laulurahvas.
Mõnikord tulebki asjad selgeks vaielda. Ja kui kohati tundub, et tegemist on pigem maitsevaidlusega, siis minu hea sõber Ahti ütles alati: «Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse!». Seda me siis nüüd kõvasti olemegi teinud, kakelnud koerte tõunimetuste üle. Seda eelkõige tänu nendele videotele, kus tõunimetused on suures osas eestindatud.
Järgmine kollihuviline, nimega Tiina, kirjutas: «Milleks vaja põnevust tekitada?! Elu on igav või mis? Et nagu tõlgime kõik koerte nimed eesti keelde?»
Reaktsioonina ühele videole kirjutab aktiivne kolliinimene nimega Reelika näoraamatus järgmist: «Ei ole koll, collie on! Vähemalt koertega tegelev organisatsioon ise võiks õigesti kirjutada, kui ka videotootjad lasevad puudulike teadmistega filoloogidel endast üle sõita…» ning jätkab teises postituses: «Saage üle oma ehmatusest, et midagi on valesti läinud ja tehke teinekord õigesti. Keegi ei hakka sellepärast keelt muutma, et osad inimesed on aastakümneid mingit sõna valesti kirjutanud.»
Järgmine kollihuviline, nimega Tiina, kirjutas: «Milleks vaja põnevust tekitada?! Elu on igav või mis? Et nagu tõlgime kõik koerte nimed eesti keelde?»
Ma pean tunnistama, sageli on tõepoolest vaja põnevust tekitada just seepärast, et meil ja teil ongi väga igav. Ja eks videote tootmine üritab seda probleemi lahendada ning väga sageli sellest lähtubki, et luua midagi meelelahutuslikku ja põnevat. Kuid mitte ainult seda, heal juhul ka midagi harivat. Ning miks mitte ka midagi, mis kannaks meie keelt ja kultuuri. Keel ja kultuur ulatub ju ka lemmikloomadega seonduvasse.
Videote tootjana julgen uhkelt tõusta püsti, tänada inimesi eelkõige videotega kaasnenud valdavalt sooja vastuvõtu ja positiivsete kommentaaride eest. Aga samas tänan ka Reelikat ja Tiinat selle eest, et nad käivitasid arutelu, mis vajab lahtirääkimist. Koerte tõunimetuste osas võiks lõpuks üksmeel saabuda küll.