/nginx/o/2018/02/02/7539235t1h7f05.jpg)
Kui inglastel ei ole omavahel millestki rääkida, aga viisakuse pärast justkui peaks, kõneldakse ilmast. Eestlastel võiks selleks «varuplaaniks» olla Anton Hansen Tammsaare teosed.
Juhtkiri: eestlaste lotovõit (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval, 30. jaanuaril möödus Tammsaare sünnist 140 aastat. Tema kauaaegse uurija, Tallinna Kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino sõnul on Anton Hansen Tammsaarel eesti ühiskonnas oma tugev koht. «Üldiselt saadakse aru, et ta on eesti kultuurile ikka paras lotovõit,» ütles Vaino. («Tammsaare on eesti kultuurile suur lotovõit!», PM 31.01)
Lotovõiduks, millest eestlased oleksid võinud napilt ilma jääda, võib Tammsaaret pidada küll. 1914. aastal avastati kirjanikul tõsine maohaigus ja ta pidi operatsioonile minema. Tammsaare on ühes oma intervjuus soome ajakirjanikule öelnud, et kirurg oli operatsiooni õnnestumise tõenäosuseks pidanud vaid kaks protsenti. Tolleks hetkeks olid Tammsaarel kirjutamata kõik tema tähtsamad teosed: «Kõrboja peremees» (1922), «Tõe ja õiguse» (1926–1933) viis osa, «Ma armastasin sakslast» (1935), «Kuningal on külm» (1936) ning «Põrgupõhja uus Vanapagan» (1939).
Operatsioon läks korda ning Tammsaare sai kirjutada veel peaaegu kolmkümmend aastat. Kirjanik Rein Veidemann kirjutab tänases AKs, kuidas «Tõe ja õiguse» epopöa soome keelde tõlkinud Juhani Salokannel alustab oma peagi ka eesti keeles ilmuvat monograafiat arutlusega, mis oleks saanud siis, kui Tammsaare oleks elanud kauem. Oleks ta küüditatud või elanud paguluses? Elama jäädes oleks Tammsaare klassikuks jõudmise tee olnud Salokanneli sõnul igatahes vaevalisem.
Mis siis on Tammsaare fenomen? Ilmselt see, et isegi nüüd, ligi sada aastat hiljem tunnevad eestlased end tema tegelastes ära ja suudavad nendega lihtsasti samastuda. Ju siis tabas ta ära nõndanimetatud eestlase olemuse. Samuti oskas ta rääkida kaasakiskuvalt väga inimlikest teemadest – armastusest, surmast, usust ja vabadusest.
Kui tema teosed ei oleks viiskümmend aastat raudse eesriide taga olnud, võinuks tema looming õigel ajal veel rohkemateni jõuda. Praeguseni on aga tegu ühe tõlgituma eesti autoriga. «Tõde ja õigus» ei ole veel inglise keeles ilmunud, kuid kuuldavasti on romaanid juba tõlkimisel ja kirjastaja Suurbritannias olemas.
«Lugege oma Tammsaared kapsaks, noored, aga lugege,» ütles president Kersti Kaljulaid teisipäeval oma kõnes Tammsaare 140. sünniaastapäeva tähistamisel Estonia teatris. Jah, seda tasub kindlasti teha. Kasvõi ainuüksi sellepärast, et mitte sattuda lolli olukorda, kus keegi hakkab sinuga jutujätkuks Tammsaarest rääkima ja sa jääd vastuse võlgu.