Priitahtlik piksevarras

Jevgeni Ossinovski Foto: Illustratsioon: Andrus Peegel

«Selle valitsuse alkoholihinna tõstmise poliitika on täiesti läbi kukkunud.» «Kuna Ossinovski on viina hinda nii palju tõstnud, siis pole ime, et enamik ostab seda Lätist.»

Need on ilmselt hinnangud, mis kõlavad viinapitsi kõrvale sünnipäevalaudades üle Eesti. Ainult et need on faktiliselt täiesti valed.

Samas on faktiliselt õige, et vägijookide hind on viimastel aastatel kasvanud, et teatud hulk inimesi soetab alkoholi Eesti asemel Lätist ning et alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal oli 33 miljonit väiksem kui prognoositud. Kus on vastuolu?

2015. aasta lõpus, mil tervise- ja tööminister oli juba Jevgeni Ossinovski (31, SDE), tuli sotsiaalministeeriumist alkoholiseaduse eelnõu, mis pidi muutma põhjalikult alkoholireklaami ja -müügi põhimõtteid. See äratas Eesti kõige võimsama lobigrupi, alkoholitöösturid.

Alkoholiseaduse uus versioon hakkab kehtima selle aasta 1. juunist. Aga alkoholiaktsiisil, mida mullu laekus ligikaudu 230 miljonit eurot, pole sellega mingit seost. Seda määrab hoopis aktsiisiseadus, mille muudatuste eest vastutab rahandusminister.

Ent nähes, et asi kipub hapuks minema, jätsid rahandusministrid selle teema selgitada Ossinovskile, sest avalikkuse silmis on tema juba alkoholipoliitika arhitekt. Ja Ossinovski on seda ka teinud.

Loomulikult on tervise- ja tööminister seotud alkoholiaktsiisi tõstmisega. Ossinovski on sotside erakonna esimees ja koalitsioonilepingud tema nägu. Ent on vale väita, et kõikide alkoholitoodete aktsiisi tõstmine oleks olnud tema algatus. Seda enam, et valitsuse otsus oli üksmeelne.

Ainuke alkohoolne jook, mille aktsiisi tõstmise eest seisab Ossinovski, on õlu. Reformierakonna valitsuses tõsteti alkoholiaktsiisi mahuprotsendi põhiselt – see tähendas, et keskmise palgaga võrreldes muutus õlu odavamaks ja viin kallimaks. Aktsiisid kujundasid alkoholiturgu ümber ja õlletootjad toetasid Reformierakonda. Ossinovski muutis seda.

Täiesti kulumiseni on kasutatud Švejki-raamatust teada-tuntud tõde, et see valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei kesta. Täpselt nii on ka läinud. Alkoholiaktsiisi tõstmise otsused tegi ära Taavi Rõivase valitsus, ja 2016. aasta novembris oravaparteilase kabinet langes.

Sellest hoolimata on alkoholiaktsiisi alalaekumine andnud Jüri Ratase (Keskerakond) valitsusele aina valusamaid hoope. Olukorda ei teinud lihtsamaks mullu suvel ametisse saanud rahandusminister Toomas Tõniste (IRL), kelle firma on alkoholi maaletooja. Tema on aktsiisipoliitika suhtes kriitiline.

Selle nädala alguses avalikustas maksu- ja tolliamet oma kokkuvõttes, et piirikaubandus on viinud Eesti riigieelarvest 33 miljonit eurot. Järgmisel nädalal avalikustatavad rahandusministeeriumi andmed kinnitavad ilmselt sama.

Loomulikult vaadatakse valitsusele altkulmu. Mõneti ebaõiglaselt, sest Ratase valitsus tõstis veebruarikuu alguses aktsiise võrreldes algul kavandatuga poole vähem. Kriitikud ütlevad, et aktsiisitõus tulnuks üldse ära jätta.

Fakt on see, et suur hulk inimesi käib Lätis alkoholi ostmas. Lähiaastatel selgub, kas nende liisk on lõplikult lõunanaabrite kaupluste kasuks langenud. Samas: kui võrrelda laekumata jäänud 33 miljonit eurot laekunud 230 miljoni euroga, siis on siililegi selge, et enamik – umbes 85 protsenti – alkoholist ostetakse siiski kodumaalt.

Ossinovski näitab kriitikutele vastukaaluks ka arve. Alkoholjoobes toime pandud kuritegude arv langes eelmisel aastal 760 võrra ehk peaaegu 20 protsenti. Samuti prognoosib Tervise Arengu Instituut, et alkoholist tingitud surmade arv väheneb 10–15 protsenti. Mais selgub, kas see nii ka läks.

Aga elu näitab, et avalikkuses pole sageli tähtis see, kuidas asjad tegelikult on, vaid see, kuidas need näivad. Seda teab küllap ka Ossinovski, kes lähiaastatel ei soovi alkoholiteemat ilmselt sõrmeotsagagi puudutada.