Esta Tatrik: palju peab veel Tallinna-Tartu maanteel inimesi surema, et riik mõistaks, et vaja on neljarealist teed

Pildil on Tallinna-Tartu maantee. Foto: Margus Ansu

Te ei taha teada, mida kõike ma Tallinna-Tartu trassil näinud olen. Et mitte hagu alla panna rahvapärimuses levivale müüdile, et Eesti kaht suurimat linna ühendav asfalt on täis peast põrunud sohvreid, siis rõhutan: 99 protsenti ajast liigeldakse mõistlikult. Ja siis see üks protsent.

Alles hiljuti pidin mulle vastu liikuvast liinibussist möödasõitu sooritava kaubiku teele mahutamiseks pidurdama kiiruse 30 km/h peale. Kontrollides samal ajal peeglist, et mu taga sõitvad autod mulle selga ei vajuks. Ma ei süüdista absoluutselt kaubikujuhti (kuigi ta oli loll mis loll). Ma süüdistan riiki. Poliitikuid. Kõiki, kes on otsustanud, et ei ole vaja ehitada teed.

Olen Tallinna-Tartu maanteel näinud tööpäeval keset päeva ummikuid. Mõlemas sõidusuunas. Ei, mitte teetööde pärast. Lihtsalt liikluskoormus on nii tihe. Me ei mahu enam ammu ära sinna moraalselt ja füüsiliselt vananenud taristule.

Mõne päeva eest surid Tallinna-Tartu trassil taas inimesed. Ükskõik kui hea oleks ka teehooldus, see ei asenda kunagi teed. Neljarealist, tänapäeva nõuetele vastavat teed, kus ei saa surra laupkokkupõrkes.

Samal ajal tegeldakse paralleeluniversumis ulmeprojektidega. Pärnusse lennujaam. Tulge vaadake korraks vaikust Tartu aerodroomil ja tehke omad järeldused. Helsingi-Tallinna tunnel. Rail Baltic. Saaremaa sild. Mulle tegelikult ka meeldiks, kui ehitataks Saaremaa sild. See oleks ilus ja kindlasti ka vajalik. Kuid mis on vahet Saaremaa sillal ja Tallinna-Tartu maanteel? Silla puudumise tõttu ei sure inimesed. Tallinna-Tartu teel surevad.

Saaremaa silla ja Helsingi tunneli initsiatiiv on erarahas. Ehitaks tasulise magistraali? Kui üks ots oleks näiteks 2.50, mis teeb kokku viis eurot, siis see poleks ehk üle mõistuse palju. Selle eest, et suurendada märgatavalt ellujäämisvõimalusi. Tehke tee, hooldage seda, küsige teemaksu. Tasuvusarvutus ei tohiks olla üle jõu käiv.

Kohutavalt villand on ametkondade suhtumisest, et õnnetuses on alati süüdi autojuhid. Küll valis juht vale sõidukiiruse, siis ei veendunud manöövri ohutuses, küll oli juhil seljas valet värvi särk jne. Aga kunagi, mitte kunagi ei ole süüdi riik, kes pole 25 aasta jooksul ehitanud teed! Tee suurendab liiklusohutust, mitte varmas trahv pisimagi eksimuse eest.

Ei taha kuulda, kuidas teeehituseks raha ei ole. Hoopis tahtmist ei ole. Arusaamist ei ole, et teed on vaja. Euroopa on värskelt rajatud kvaliteetseid teid täis. Otsustajad, minge proovige, sõitke, veenduge. Samamoodi on vaja teed Tallinnast Pärnusse. Tallinnast Narva. Milline regionaalne märk ja arengutõuge oleks see Ida-Virumaale.

Kui palju peab veel Tallinna-Tartu maanteel inimesi surema, et riik ükskord mõistaks – on vaja ehitada tee. Iga valusa, mõttetu maanteesurma järel – poliitikud, otsustajad, vaadake iga kord peeglisse ja öelge endale: «See inimene suri minu otsustamatuse tõttu.»