:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6592827t1h2dc3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/01/7533125t1h13f2.jpg)
Eelmisel nädalal toimus Šveitsis Davosis 48. üleilmne majandusfoorum. Arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin kirjutab, mil moel kajastas üritust Venemaa ajakirjandus.
Andrei Kuzitškin: libauudiste vabrik ehk kuidas ja mida kõneleb Venemaa ajakirjandus Davosi foorumist (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valesid esineb kolme tüüpi: puhas väljamõeldis, faktide moonutamine ja mahavaikimine. Venemaa ametlik meedia, mis peab hübriidsõda nii läänemaailma kui ka omaenda rahva vastu, kaldub enamasti faktide moonutamise poole, kuna puhas vale eluneb enamasti eriteenistuste kontrolli all ühismeedias. Ent viimasel ajal on Venemaa ajakirjandus aina enam hakanud kasutama ka sellist infosõja meetodit nagu faktide mahavaikimine.
See on mõistetav: interneti ja ühismeedia arenemine ei võimalda puhast valet kuigi kaua ära kasutada. Libauudised selle kohta, kuidas ameeriklased kasutavad Süürias keemiarelva või et Küpros on valmis pakkuma Venemaale sõjaväebaase, kummutatakse äärmiselt kiiresti, sest miljonid internetikasutajad kogu maailmas suudavad peaaegu vaevata ja aega raiskamata üles leida valeandmete allikad. Kuid teatavate uudiste mahavaikimine või eiramine lubab jätta mõnedki teemad laiema avalikkuse tähelepanu eest varjatuks.
Eriti innukalt pruugitakse seda meetodit Venemaa enda inforuumis. Seepärast ei tea Venemaa lugejad, vaatajad ja kuulajad suurt midagi Aleksei Navalnõi tegevusest või oligarh Kerimovi skandaalsest vahistamisest Prantsusmaal ning uudis FSB direktori Aleksandr Bortnikovi deklareerimata varandusest kõrvaldati hetkega kõigist uudistekanaleist (üks sait isegi blokiti).
/nginx/o/2017/11/23/7338309t1hc636.jpg)
Selles täieliku mahavaikimise kampaanias osalevad nii uudisteprogrammid kui ka mitmesugused jutusaated, mille autorid ja saatejuhid on valmis innuga ja ülidetailselt arutama mõne neiu vägistamist provintsilinnas, pelgavad aga kutsuda stuudiosse nende õpilaste vanemaid, kes ründasid koolikaaslasi Permis ja Ulan-Udes.
Nii süvenebki Venemaa ühiskonnas üha enam «valulik tundetus». Sama sündroomi all kannatab see Eesti ühiskonna venekeelne osa, kes ahmib sisse Venemaa teabeallikate sogast plöga ja langeb sellega välja Euroopas omaks võetud kombest eelistada avatud inforuumi.
Pooltõed ja mahavaikimised
Lätis tegutsev Baltimaade meedia oivakeskus korraldas hiljaaegu Briti luure- ja riigikaitsefondi tellimusel Balti riikide venelaste meelsusuuringu. Selle tulemused ainult kinnitasid mu arusaama: Balti riikide venelastele ei meeldi Euroopa, ei meeldi NATO, nad austavad Putinit ja vaatavad eelkõige Venemaa telekanaleid.
Ma tahan nüüd aga tuua värske näite, mil moel Venemaa ajakirjandus tarvitab pooltõde ja mahavaikimist, et tekitada oma infotoodete tarbijates võimsat immuniteeti euroopalike väärtuste suhtes.
Nagu teada, toimus 23.–26. jaanuaril Šveitsis Davosis järjekorras juba 48. ülemaailmne majandusfoorum, millest võtsid osa 70 riigi esindajad. Sealhulgas viibis esimest korda 18 aasta jooksul isiklikult kohal ka Ameerika Ühendriikide president. Venemaa aga seevastu esimest korda viimasel kümnendil tõmbas foorumi tähtsust alla, saates kohale kõigest asepeaministri. Vladimir Putin külastas viimati Davosi foorumit 2009. aastal. Toona oli tema kõne pühendatud ülemaailmse majanduskriisi probleemidele ja Venemaa edule majanduslanguse ületamisel.
Praegu, 2018. aastal, on Euroopa ja Ameerika jõudnud kindlale ja püsivale majanduskasvu rajale. Venemaa samal ajal vajub aina sügavamale majanduskaose mülkasse. Ehkki ametlik statistika üritab kõigest väest arve ilustada, langeb Venemaa elanike elatustase ja piirkondlike eelarvete probleemid üha süvenevad. Nii et kiidelda ei ole Putinil millegagi. Lisaks ei ole Venemaa liider harjunud kuulama enda pihta käivat kriitikat, Venemaa poliitika kriitikuid aga leidub Davosis küllaga. Et seepärast kahandada Davosi foorumi tähtsust, toonitas Venemaa ajakirjandus ainult Venemaa esindajate esinemisi, millega kaasnesid kriitilised hinnangud teiste riikide delegaatide aadressil.
Pervõi uudiste põhjal arutasid kõik Davosi kogunenud just Venemaa majanduskasvu tempot, Venemaa majandusse investeerimist, rubla ja dollari kurssi ning Venemaa robotit Sophia.
Näiteks telekompanii NTV toob ära Poola peaministri sõnad, kes nimetas Venemaad suurimaks ohuks maailmas. Samuti tsiteeritakse Ukraina presidenti Porošenkot, kes kutsus Ameerikat üles tugevdama Venemaa-vastaseid sanktsioone. Nii kinnistatakse auditooriumi seas tees «kollektiivse» lääne ja selle «kannupoiste» vaenuliku suhtumise kohta Venemaasse. Lisaks annab NTV teada, et president Trump ei leidnud aega kohtuda Porošenkoga, küll aga teatas valmidusest koostööks Venemaaga. Sellega luuakse arvamus, et «Trump on ikkagi meie mees», Porošenko aga ebatäisväärtusliku riigi libapresident.
Telekanal Rossija1 annab vaatajatele teada, et «ameeriklased peidavad Davosis ennast venelaste eest». Tegelikult räägitakse sellise pealkirjaga loos hoopis president Trumpi keeldumisest kohtuda Venemaa delegatsiooniga. Niisiis kõigepealt kärbib Venemaa sündmuse tähendust, saates kohale asepeaministri, siis aga teeb suured silmad, et USA president ei tahagi temaga kohtuda. Samal ajal esitatakse seda kõike venelaste ameeriklastest üleoleku võtmes, sest varjavad ennast ju ikka tugevaid pelgavad nõrgukesed.
Põhiosaleja Venemaa
Seekord on nähtavasti tegu Putini varjuga, mida lõi Davosis kartma isegi Trump. Telekanal Pervõi oli Davosi uudiste edastamisel vahest kõige leidlikum. Nende teatel oli foorumi põhiosaleja… Venemaa! Pervõi uudiste põhjal arutasid kõik Davosi kogunenud just Venemaa majanduskasvu tempot, Venemaa majandusse investeerimist, rubla ja dollari kurssi ning Venemaa robotit Sophia.
Pervõi järgi oli foorumi põhisündmus «Vene päevad»: delegaadid lausa ründasid Vene Maja, et nautida maitsvaid suupisteid, kuulata Venemaa lauljaid ja imetleda Venemaa tehnilisi imesaavutusi. Ukraina Maja aga olevat olnud täitsa tühi, sest ajakirjanike sõnul kulutanud Ukraina delegatsioon aina Saksamaa ja Prantsusmaa esinduste lävepakku, et mingeidki investeeringuid välja nuruda. Nii kinnistas Pervõi teabetasandil Venemaa riiklikus ideoloogias niigi püsistunud põhimõtet: kergitada igati ennast ning eirata või alandada teisi.
Venemaa vanim infoagentuur TASS tsiteeris Davosist kõneldes ainuüksi Venemaa ametiisikuid ja ärimehi.
Venemaa suurim internetiressurss Rambler, mis kuulub rühmale Kremli-lähedastele oligarhidele, jagab Davosi foorumile järgmisi epiteete: maailmapidu, maailmamajanduse globaliseerimise peastaap, eliidi piduõhtu. Rambleri toimetuse arvates tunnistati Davosi foorumil sel aastal maailma mitmekesisust, neoglobalistliku poliitika läbikukkumist, Euroopa ja Hiina konflikti Trumpiga ning Ukraina finantskrahhi. Sealjuures ei lausunud Rambler sõnagi selle kohta, et Trump kutsus Davosis üles koostööle, Ukraina sai Valuutafondilt laenu ning Euroopa riigijuhid nentisid majanduskriisi ületamist.
Venemaa vanim infoagentuur TASS tsiteeris Davosist kõneldes ainuüksi Venemaa ametiisikuid ja ärimehi: «Sanktsioonid muudavad meie elu raskemaks, aga ei muuda seda võimatuks» (Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš); «Lääs tahab sanktsioonide abil avaldada Venemaale survet, et me muudaksime valitsust ja presidenti. Meile on kuulutatud suur majandussõda» (VTB panga juht Andrei Kostin); «Me näeme Euroopa investorite huvi järsku kasvu Venemaa suhtes. Saksa ja Prantsuse ettevõtted viivad sel aastal Venemaal ellu palju projekte» (investeerimisfondi juht Kirill Dmitrijev). Nii kujundatakse suurriigi kuvand, mis seisab kangelaslikult kogu lääne vastu ja oskab selle juures oma huvides ära kasutada Euroopa riikide vastuolud.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/25/7514375t1h54f7.jpg)
Need Venemaa ajakirjanduse infopoliitika põhimõtted kannavad vilja isegi Eestis. Võtame näiteks ette pealkirjad, millega teavitas lugejaid Davosi foorumist ajaleht MK-Estonija: «Skandaal Davosis: Porošenko käskis venekeelsel naisajakirjanikul riided ära võtta», «Eksperdid ennustavad 2018. aastaks ülemaailmset nälga». Midagi muud ja head ajalehe lugeja foorumist teada ei saa.
Huvipakkuv on see, kuidas valgustas Davosi foorumit Keskerakonna ajaleht Stolitsa. Üheksast loost viis olid pühendatud Eesti peaministri Jüri Ratta osalemisele foorumil. Ent need teated erutasid publikut üpris vähe. Maksimaalselt kogus kommentaare uudislugu «Davosis tehti ettepanek töötada välja NATO-Venemaa sõja plaan». Kommentaatorid kuulutasid, et ameeriklased on valmis tooma Euroopa sõja ohvriks. Njah, sellist Euroopa integratsiooni kohtab siis mõnes Eesti venekeelses ajakirjandusväljaandes. Venemaa puhub pasunat, meie aga lõõritame kooris kaasas.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.