Kristi Malmberg: laste saamiseks tuleb kaasata mees

Vastsündinud.

FOTO: Reuters / Scanpix

Vanemahüvitis soodustab meeste ja naiste palgalõhe püsimist, ütlevad Postimehes nii võrdsete võimaluste volinik kui ka tööandjate esindaja (vt PM 31.01).

Muu maailmaga võrreldes erakordselt heldel lapsega kodus olemise tasustamisel on ka varjupool: see viib naised pikaks ajaks töölt eemale, mis tähendab erialast langust.

Vanemahüvitist on vaikselt paindlikumaks reformitud juba aastaid, kuid nüüd tundub aeg olevat küps põhjalikult muuta üldist suhtumist laste saamisesse ja kasvatamisse. Kui üldjuhul keskendutakse sündimuse kasvust rääkides rahale, siis raha on iibe tõstjana ennast selgelt ammendanud.

Eestis on juba praegu väga hea keskkond laste sünnitamiseks. Kopsakas vanemahüvitis, pikk sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus, lasteaiakohtade probleem on leevenenud, alates kolmandast lapsest 500-eurone toetus kuus jne. Muu maailmaga võrreldes on meil täiesti erakordne toetussüsteem.

Olen seda ka ise kogenud. Sain vanemahüvitisest säästes olla lapsega kodus peaaegu kaks ja pool aastat. Muidugi andis see mulle tööalase tagasilöögi, aga oli seda väärt. Samas on just see tõenäoline tagasilöök asi, mis on paljudele noortele naistele kaalukas argument ja mille pehmendamisega tuleb tegeleda.

Võib-olla ei aitaks sündimust tõsta mitte see, kui proovida naised koos lastega võimalikult pikaks ajaks koju suunata, vaid hoopis vastupidi. Usun, et noored mehed ja naised on varasematest põlvkondadest palju altimad jagama väikelapse kasvatamise vastutust. Vanemahüvitist saab jagada juba praegu, miks siis mitte õhutada mehi praegusest veel rohkem lapsega koju jääma?

Asja mõte oleks see, et kui luua keskkond, kus noor naine teab, et lapse saamine ei tähenda tema pikaks ajaks koduseinte vahele jäämist, võib see muutunud suhtumiste ajal sünde soodustada.

Käivitunud iibedebati üks mõistlikumaid artikleid ilmus Postimehe lisas AK (PM AK 27.01), kus nelja lapse isa Marek Sammul soovitab tööandjatel mõelda aina rohkem paindliku tööaja ja kaugtöö võimaldamise peale. Aeg-ajalt kodust töö tegemise võimalus ilma tööandja kulmukortsutuseta oleks väikelaste vanematele suur asi. Eriti esimesel lasteaia-aastal, kui laps on rohkem haige kui terve.

Sellistest praktilistest asjadest tulekski rohkem rääkida. Rõhumine rahvuse kestmisele on palju vähem tõhus. Keegi ei sünnita riigile mõeldes, see on ebaloomulik. Noort meest ja naist huvitab eelkõige tema enda isik ja tulevik. Mis saab minu elust, kui ma lapse saan? Kas mu ellu mahub pärast üldse veel midagi muud?

Lapse saamisega muutub naise elu vähemalt mõneks ajaks kardinaalselt, mehe oma muidugi ka, aga mitte nii palju. Selge see, et midagi erilisemat kui oma laps elu sulle ei paku, aga see ei muuda asjaolu, et pikalt lapsega kodus olemine on paljudele naistele raske ja üksluine. Samuti hirmutavad tänapäeva naisi nii erialane mandumine kui ka majanduslik sõltuvus. Rohkem jagatud vastutust peres ja paindlikkust tööandja poolt annaks ehk vähemalt lootust enamate laste sünniks.

Tagasi üles